MÕISTATUSED
Mõista-mõista, mis see on – nii algab tavaliselt mõistatuste esitamine. Sellele järgneb mõistatus ise:
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?
Ja siis vastatakse mõistatuse esitajale –
See on kapsas.
Mõistatus (vananenud kirjanduses: mõistatis) on rahvaluule lühivorm, mis koosneb küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest).
Mõistatus võib oma lahendusele viidata mingite omaduste või tunnuste, võrdkujude kaudu jne, sageli üllataval või erilisel viisil. Mõistatused ja nende lahendamine on tuntud paljudes kultuurides ja traditsioonides.
Näiteks:
Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? — Vikerkaar
Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? — Tatt
Sulane annab peremehele, mis tal omalgi ei ole? — Johannes ristib Jeesust
Kurat katusel, kuldkingad jalas? — Korsten
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Häälikute pikkused
TEST:
Mõistatused. Mõista-mõista, mis see on?
Mõistatuses. Mõista-mõista, mis see on? AED-, KÖÖGI-, JA PUUVILJAD TERAVILJAD
Mõistatused. Mõista-mõista, kes see on? Vali õiged pildid
Lisainfo
AED-, KÖÖGI-, JA PUUVILJAD
TERAVILJAD
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? – kapsas
2. Keha kerge kepike, pea suur saunake? – kapsas
3. Tamm siin, tamm seal, iga tamme küljes oks,
Oks siin, oks seal, iga oksa küljes pesa.
Pesa siin, pesa seal, igas pesas neli muna.
Muna siin, muna seal, igal munal must tipp? – uba kasvamas
4. Seitse poissi ühes kindas? – hernekaun
5. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? – sibul
6. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? – kurk
7. Suvine poisike, sajakordne kasukas? – kapsas
8. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? – sibul
9. Mees maa all, habe maa peal? – kaalika
10. Tuhat-tuhat, sada-sada, sõidavad niinest silda mööda raudsesse linna? – herneid valatakse sõelast patta
HOONED JA JUURDEKUULUV
1. Karu magab, kõrv kõigub? – maja ja uks
2. Neli toas, kaheksa õues? – maja ja nurgad
3. Kaks venda vahivad teineteisele silmi, aga kokku ei saa? – lagi ja põrand, vastasseinad
4. Puust piirid, klaasist põllud? – aken
5. Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? – lukk
6. Istub kui isand, tolmab kui tont? – korsten
7. Küünra pikkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua paigast vedada? – kaev
8. Töömehed tehti teivastest, aeti kokku harkidest? – tara
9. Hiir läheb auku, saba jääb välja? – võti
10. Üks saun, sada akent? – puuriit
INIMENE, inimesega seotu
1. Mees meeleta, hobune jaluta? – laps ja häll
2. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets? – inimene
3. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? – pea
4. Ümber ilma ulatub, ümber pea ei ulatu? – silmad
5. Siberikud, säberikud, mäe peal kükitavad? – kõrvad
6. Valged kanad punasel õrrel? – hambad
7. Lihane laut, luised lehmad? – suu ja hambad
8. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel? – hambad ja keel
9. Tammelaast lätte sees, ei idane ega mädane? – keel
10. Kanda jõuad, lugeda ei jõua? – juuksed
LOOMAD, LINNUD
1. Paik paiga peal, lapp lapi peal, elades ei ole nõela sisse saanud? – kana
2. Luust suu, lihast habe? – kukk
3. Edaspidi künnab, tagurpidi äestab? – kanna siblib
4. Kuue heidab seljast, aga kasukat ei heida? – lammast pöetakse
5. Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits? – lehm
6. Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb viuh! ? – hobune
7. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? – koer
8. Neli nipijalga, neli kikikõrva, taga pikk tolu-lolu? – kass
9. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel? – kass
10. Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli? – hiir
11. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? – siil
12. Hobu metsas, saba seljas? – orav
13. Tiivad on, nokka pole; küüned on, jalgu pole? – nahkhiir
14. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha? – mutt ja mutimulla hunnik
15. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? – orav
16. Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all? – sipelgapesa
17. Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? – karu
18. Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? – hunt
19. Sööda kui venda, seo kui varast? – hobune
20. Pikk mets, paks mets, silguvarrast seest ei leia? – hobuse saba
Allikas: Mõistatused