MÕISTATUSED

Mõista-mõista, mis see on – nii algab tavaliselt mõistatuste esitamine. Sellele järgneb mõistatus ise:

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?

Ja siis vastatakse mõistatuse esitajale –

See on kapsas.

Mõistatus (vananenud kirjanduses: mõistatis) on rahvaluule lühivorm, mis koosneb küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest).

Mõistatus võib oma lahendusele viidata mingite omaduste või tunnuste, võrdkujude kaudu jne, sageli üllataval või erilisel viisil. Mõistatused ja nende lahendamine on tuntud paljudes kultuurides ja traditsioonides.

Näiteks:

Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? — Vikerkaar

Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? — Tatt

Sulane annab peremehele, mis tal omalgi ei ole? — Johannes ristib Jeesust

Kurat katusel, kuldkingad jalas? — Korsten

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

I ja J-i õigekiri

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Häälikute pikkused

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile

3.90 €
5. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile

3.90 €
4. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile

3.90 €
7. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile

3.90 €
8. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1

8.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2

6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

TEST:

Mõistatused. Mõista-mõista, mis see on?

Mõistatuses. Mõista-mõista, mis see on? AED-, KÖÖGI-, JA PUUVILJAD TERAVILJAD

Mõistatused. Mõista-mõista, kes see on? Vali õiged pildid

 

 

Lisainfo

AED-, KÖÖGI-, JA PUUVILJAD
TERAVILJAD

      1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?    –    kapsas
      2. Keha kerge kepike, pea suur saunake?    –    kapsas
      3. Tamm siin, tamm seal, iga tamme küljes oks,
          Oks siin, oks seal, iga oksa küljes pesa.
          Pesa siin, pesa seal, igas pesas neli muna.
          Muna siin, muna seal, igal munal must tipp?    –    uba kasvamas

      4. Seitse poissi ühes kindas?    –    hernekaun
      5. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline?    –    sibul
      6. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees?     –    kurk
      7. Suvine poisike, sajakordne kasukas?    –    kapsas
      8. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta?    –    sibul
      9. Mees maa all, habe maa peal?    –    kaalika
    10. Tuhat-tuhat, sada-sada, sõidavad niinest silda mööda raudsesse linna?    –    herneid valatakse sõelast patta

HOONED  JA  JUURDEKUULUV

      1. Karu magab, kõrv kõigub?    –    maja ja uks
      2. Neli toas, kaheksa õues?    –    maja ja nurgad
      3. Kaks venda vahivad teineteisele silmi, aga kokku ei saa?    –     lagi ja põrand, vastasseinad
      4. Puust piirid, klaasist põllud?    –    aken
      5. Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest?    –    lukk
      6. Istub kui isand, tolmab kui tont?    –    korsten
      7. Küünra pikkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua paigast vedada?    –    kaev
      8. Töömehed tehti teivastest, aeti kokku harkidest?    –    tara
      9. Hiir läheb auku, saba jääb välja?    –    võti
    10. Üks saun, sada akent?    –    puuriit

INIMENE, inimesega seotu

     1. Mees meeleta, hobune jaluta?    –    laps ja häll
     2. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets?    –    inimene
     3. Siidikera, niidikera, seitse auku sees?    –    pea
     4. Ümber ilma ulatub, ümber pea ei ulatu?    –    silmad
     5. Siberikud, säberikud, mäe peal kükitavad?    –    kõrvad
     6. Valged kanad punasel õrrel?    –    hambad
     7. Lihane laut, luised lehmad?    –    suu ja hambad
     8. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?    –    hambad ja keel
     9. Tammelaast lätte sees, ei idane ega mädane?    –    keel
    10. Kanda jõuad, lugeda ei jõua?    –    juuksed

LOOMAD, LINNUD

     1. Paik paiga peal, lapp lapi peal, elades ei ole nõela sisse saanud?    –    kana
     2. Luust  suu, lihast habe?    –    kukk
     3. Edaspidi künnab, tagurpidi äestab?    –    kanna siblib
     4. Kuue heidab seljast, aga kasukat ei heida?    –    lammast pöetakse
     5. Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits?    –    lehm
     6. Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb viuh! ?    –    hobune
     7. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?    –    koer
     8. Neli nipijalga, neli kikikõrva, taga pikk tolu-lolu?    –    kass
     9. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?    –    kass
    10. Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli?    –    hiir
    11. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera?    –    siil
    12. Hobu metsas, saba seljas?    –    orav
    13. Tiivad on, nokka pole; küüned on, jalgu pole?     –    nahkhiir
    14. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha?    –    mutt ja mutimulla hunnik
    15. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa?    –    orav
    16. Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all?    –    sipelgapesa
    17. Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus?    –    karu
    18. Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus?    –    hunt
    19. Sööda kui venda, seo kui varast?    –    hobune
    20. Pikk mets, paks mets, silguvarrast seest ei leia?    –    hobuse saba

Allikas: Mõistatused

See artikkel on retsenseerimata.