VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Hariliku murru kordamine
Numbrilised seosed
Liitmine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonide graafikud
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Geomeetria
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Protsendi rakendused igapäevaelus
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kirjalik liitmine
Näide: 
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
