Kaassõnad
Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja) taga, (linna) kohal, (laua)ümber, (saali) keskel, mööda(teed), pärast (sööki), enne (vihma).
Nagu määrsõnad ja abimäärsõnad, võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse : (maja) sees : (maja) seest; (laua) alla : (laua) all : (laua) alt; (ukse) ette : (ukse) ees : (ukse) eest; allapoole (pilvi) : allpool (pilvi) : altpoolt (pilvi).
Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest ontagasõnad, nt (laua) all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu.
Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani).
Kaassõna liigid
| Liik | Näiteid |
|---|---|
|
Kohakaassõnad
|
Kass ronis posti otsa. Katuse peale pandi tõrvapapp. Tule meie seltsi. Poiss jäi aia äärde seisma. Täpsemalt
|
|
Ajakaassõnad
|
Ta pole kolme aasta kestel kordagi siin käinud. Istusime ööd läbi üleval. Seminar algab kolme tunnipärast. Tule enne lõunat instituudist läbi
|
|
Põhjuskaassõnad
|
Halva ilma tõttu jääb sõit ära. Tänuosavõtjate heatahtlikkusele üritus siiski õnnestus. Rõõmustasime tema saabumise üle.
|
|
Viisi- ja seisundikaassõnad
|
See asi polnud neile meelt mööda. Koerad haukusid üksteise võidu. Poiss jooksis särgi ja sokkide väel õue. Kannatasin hirmsa peavalu käes ~ küüsis.
|
|
Vahendi- või abinõukaassõnad
|
Kaaslaste jõu ja nõu najal tuli ta omadega siiski toime. Salakaebuste teel õnnestus tal rivaal eemaldada. Jüri on omaenese tarkuse varal nii kaugele jõudnud.
|
|
Suhtumis- või suhtekaassõnad.
|
Ta on oma ea kohta üsna arukas. Minu meelest on Jüri kõiges süüdi. Tarkuse poolest on ta teistest üle. Mari ilmutas nende ideede suhtes teatud umbusku. Palk käivat töö järgi.
|
|
Hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad
|
See teeb viis kopikat kasumit iga kilogrammi kohta. Ta on endale virnade viisi raamatuid kokku tassinud. Jüri on Marist arvestuses viie punktivõrra ees. Seal oli üle viieteistkümne inimese. Ta on meil veidi alla aasta töötanud. |
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Kohakaassõnad
Pall on laua all. Auto seisab maja ees. Meest polnud rahva seas enam nähagi. Olime õhtul naabrite juures. Ringi keskel on punkt. Udu hõljus metsa kohal. Diivani kõrval oli vana tool. Nägime posti küljes silti. Karjääride lähedal on ohtlik liikuda. Redel seisis toe najalgi hädavaevu püsti. Posti otsas istus tuvi. Katuse peal hiilib kõuts. Teiste seltsis on huvitavam. Aia ääres kasvab umbrohi. –
Võta pall laua alt üles. Kao mu silme eest! Rahva seast ilmus nähtavale tuttav punetav nägu. Tulime naabrite juurest hilja õhtul. Tule sealt ringi keskelt ära! Jõe kohalt kandus majanigi rõskust ja udu. Too see pink diivani kõrvalt siia! Võtsime sildi posti küljest ära. Karjääride lähedalt avaneb siiapoole ilus vaade.
Kaassõna lisanäiteid
Lisaks nimetatud suurematele tähendusrühmadele võivad kaassõnad väljendada veel:
a. ligikaudsust, nt Tõnu lubas kella kolme paiku tulla. Astun teilt lõuna aegu läbi. Peeter on vist juba kolmekümne ligi. Õunu oli viiekümne kilo ümber. See arbuus kaalus kolme kilo ringis;
b. kaasasolu, nt Ekskursandid saabusid giidi saatel hotelli. On sul meie seltsis igav? Kas sa vennaga koos nõustuksid tulema? Jüri läks teistega ühes;
c. ilmaolu, nt Ilma tööta läheb ta kohe närviliseks;
d. asendust, nt Sa pead kellegi enda asemel saatma. Jüri on juba täie mehe eest väljas. Maali lehm olla põdra pähe maha lastud;
e. piiri, nt Läksime kuni suure teeni koos. See nõupidamine kestab vist kuni õhtuni. Rohi oli rinnust saadik;
f. välistust, nt Peale Jüri ei tea sellest otsusest veel keegi;
g. tegijat, nt Tuule poolt murtud puud jäidki metsa;
h. valdajat, nt Töö jäi üliõpilase kätte. Kelle käes on võti? Tulevik on noorte päralt;
i. objekti, nt Mees lõi kirvega jala pihta. Mis sa norid nende väikeste vigadekallal! Maitse üle ei vaielda.
Allikas: Kaassõnad
Kontrolli oma teadmisi:
