Uus ja huvitav

  • Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelis...

  • Järv (ld. keeles lacus) on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus merega. Siseveekogud katavad maakera pinnast 4,2 miljonit km² ehk vaid paar protsenti. Järvede jaotus on maailmas väga ebaühtlane (Joonis 1). Suurem osa järvedest paikneb põhjapoolkera paras-vöötmes ja subarktilises vööndis. Millised peak...

  • Kasliikme ruut Kaksliikme ruudu saame, kui korrutame kaksliikme iseendaga. Seejuures saame kasutada kasliikmete korrutamis reeglit. Summa ruut:  Üksliikmede summa ruut  = esimese liikme ruut + kahekordne liikmete korrutis + teise liikme ruut. Valem: Näide: Üksliikmede vahe ruut = esimese liikme ruut-kahekordne liikmete...

  • Kuupide summa Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga. Valem:  Näide: Kuupide vahe Kui korrutame üksliikmete a ja b vahe ruutkolmliikmega , saame kuupide vahe valemi. Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korruti...

  • Ruutude vahe valem Korrutame üksliikmete summa samade üksliikmete vahega. Valem: Saime ruutude vahe valemi. Valem: Näide: Üksliikmete summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega. Tegurdamine Kui rakendame valemit vastupidi, saame ruutude vahe tegurdada. Näide: Üldiselt: a - b ei võ...