11-13 SAJAND KRONOLOOGIA

11. sajand

  • 1030 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu ja Tarbatu vallutamine ning Jurjevi linnuse asutamine[13]
  • 1032 – Raudvärava merelahing eestlaste ja Novgorodist saabunud Ulf Ragvaldssoni juhitud laevastiku vahel
  • 1051 – vene vürst Izjaslav Jaroslavitši väepealik Novgorodi possaadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
  • 1054 – Kiievi suurvürst Izjaslav I korraldab retke “sossolite” vastu ja maksustab neid raskesti. “Sossolite” nimetus arvatakse käivat kas Sakala, Revala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad “sossolid” maksuvõtjad minema. Märkus: sossolid seostuvad pigem Sõsoli sürjakomidega[viide?].
  • 1060 – Kiievi suurvürsti sõjaretk
  • 1061 – Eestlased hävitasid venelaste Jurjevi linnuse ja vabanesid Kiievi ülemvõimust Ugandis. Vasturetk Pihkvani ja Pihkva lahing (1061).
  • 1077 – Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdisid üheskoos “tšuudide” vastu.

12. sajand

  • 12. sajandi algus – Novgorodi vürsti Mstislavi retk “Otšela” vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
  • 1111 – Novgorodi vürsti sõjaretk
  • 1113 – Novgorodi vürst Mstislav korraldas Novgorodi allikate põhjal võiduka retke “tšuudide” vastu ja võitis neid “Boru peal” (oletatavasti Irboska või Metsepole).
  • 1116 – Novgorodi vürsti Mstislavi juhtimisel korraldasid novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu maalaste vastu. 1. novembril langes nende kätte Otepää linnus. Novgorodlased ja pihkvalased laastasid külasid ja pöördusid tagasi paljude vangidega.
  • 1130 – Novgorodi vürst Mstislav saatis oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Polotski ja Smolenskivägedega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapeti mehi, põletati elamuid, naised ja lapsed viidi vangi.
  • 1131 – Novgorodi vürsti sõjaretk
  • 1132 – Novgorodi vürst Vsevolod teostas oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid sai 23. jaanuarilVaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. “Juhtus hiigla pahandus ja mustus”, jutustab Novgorodi kroonika, “palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha.”
  • 1134 – Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu, 9. veebruaril vallutati Tarbatu.
  • 1170. aastatest – esimene katse eestlasi ristiusustada: sel ajal nimetas Rooma-katoliku kiriku Rooma paavst Aleksander IIIametisse eestlaste piiskopi Fulco
  • 1179 – Novgorodi vürsti sõjaretk
  • 1180 – Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkusid kodudest ja tõmbusid kuni mereni.
  • 1187 – Läänemere idakaldalt pärit meresõitjate (täpne päritolu on ebaselge) röövretk Rootsi idarannikule, tapeti 2. Uppsala peapiiskop Johannes ja riisuti ning hävitati kaubalinn Sigtuna, mille järel linna tähtsus kaubanduslinnana hääbus ning tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus Visby, Ojamaal.
  • 1190 – Pihkvalased tapsid salga eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
  • 1191/2 – Novgorodi vürst Jaroslav teostas novgorodlaste ja pihkvalastega talvise sõjaretke eestlaste vastu ja vallutasTarbatu.
  • 1192 – suvel läkitas Jaroslav pihkvalasi Otepääd maha põletama.
  • 1193 – kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu (Põhjala ristisõjad)
  • 1195 – toimus rootslaste ja koos nendega ojamaalaste ja sakslaste rüüsteretk, väepealik Jarli juhtimisel Virumaale

13. sajand

  • 1206 – Taani kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskopkonna peapiiskopi Anders Suneseniga retk Saaremaale
  • 1208 – Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit ja aasta lõpus ka Sakalat
  • 1208 – Ugalaste ja sakalastega sõjaretk latgalite alale, Beverini linnuse edutu piiramine
  • 1208 – latgalite sõjakäik pealike Russini ja Waridote juhtimisel Sakalale
  • 1210 – Novgorodi vürsti Mstislav Mstislavitš Udatõi ja ta venna Pihkva vürsti Vladimir Mstislavitši sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugalased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
  • 1210 – Ümera lahing, Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal
  • 1211 – Pihkvalaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
  • 1212 – Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
  • 1212 – sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu
  • 1215 – toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone – Riia piiramine
  • 1215 – Sakalased Lembitu juhtimisel tungisid Pihkvamaale ja vallutasid ajutiselt Pihkva, saades suure röövsaagi.
  • 1216 – Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugalastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas.
  • 1217 – Novgorodlaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
  • 1217 – Madisepäeva lahing
  • 1218 – Ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub maalastelt Ordule.
  • 1219 – maabusid Lindanisa linnuse juurde Taani ristisõdijad, Eestimaa piiskopiks nimetatud Theoderich, Rügeni lääneslaavlaste vürsti Vitslav I ja Taani kuningasValdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna (Lindanise lahing) ja Põhja-Eesti
  • 1219 – Novgorodlaste röövretk, vürst Vsevolodi juhtimisel liivlaste alale, Pärnu lahe äärde. Ordu teine retk Novgorodlaste alale.
  • 1220 – suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas Rootsi kuningas Johan I
  • 1221 – Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Lätimaalt Ugandit, piirasid Vendenit. Orduvägede kolmas retk novgorodlaste vastu.
  • 1223 – Novgorodlased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
  • 1223 – Viljandi lahing
  • 1223 – II Ümera lahing
  • 1223 – Tarbatu linnuse piiramine
  • 1223 – Taani kuninga Valdemar II vangisoleku ajal, hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa
  • 1227 – Valdemar II kaotuse järel Põhja-Saksamaa vürstiriikidega alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse
  • 1227 – alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti – Muhu linnuse
  • 1228 – Mõõgavendade Ordu ja Pihkva vürstiriik sõlmisid lepingu, milles ordu lubas abi Pihkvale neid ohustava Novgorodi vabariigi vastu ja Pihkva lubas abi ordule neid ohustava Leedu suurvürstiriigi vastu.
  • 1228 – Ordu loovutas Taani kuningas Valdemar II-sele Põhja-Eesti alad: Harjumaa, Virumaa ja Alutaguse
See artikkel on retsenseerimata.