Olümpiamänge peeti Kreekas jumal Zeusi auks Olümpia külas, mis asus Lõuna-Kreekas. Olümpiaküla keskel asus Zeusi peatempel.Selles asuvat Zeusi kuju peeti üheks maailmaimeks, ta oli elevandiluust ja kullast ning peas oli olümpia võidupärg.

Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi.

Peeti iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. 1168 aasta vältel, kokku 291 korral.

Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.

Võistlusalad

Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m)

742 eKr lisandub teine võistlusala- kahe staadioni pikkune diaulos ( 384,54 m)

720 eKr- pikamaajooks

708 eKr- maadlus ja viievõistlus (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus)

688 eKr- rusikavõistlus

680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel.

Mängudeks valmistumine

30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida.

Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu.

Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud
Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom (mahutasid kuni 45 000 pealtvaatajat ning harjutuspaigad (gümnaasium, palestra).

Olümpiamängude kava

Avapäeval ei olnud võistlusi, peeti rituaale ja ohvritalitusi. Esimene mängude päev oli pühendatud Zeusile. Zeusi kuju oli 12,5 m kõrge, ta kiirgas peegelduse teel tekkinud valgust. Peeti olümpiamängude avapidustused. Võistlejad ja kohtunikud andsid piduliku vande tegutseda ausalt.

OLÜMPIATULI on tuli, mis süüdatakse päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel.

Teisel päeval võistlused noortele. Toimusid poiste jooksu- ning maadlusvõistlused ning poiste rusikavõitlus.

Kolmandal päeval meeste jooksud. Kavas olid staadionijooksud, maadlus, rusika- ja vabavõitlus. Enim hinnatud oli staadionijooks pikkusega 192,7 m, mis oli pikka aega ainsaks võistlusalaks. Toimus ka kilbijooks. Jooksijad pidid jooksma 2 staadionipikkust, kandes kiivrit, põlvekaitseid, kilpi ja oda. Jooksja võis jooksu ajal kõik relvad ära heita, ainult kilpi tuli lõpuni käes hoida

Neljandal päeval hobuste võiduajamine. Toimus hipodroomil hobuste võiduajamine ja viievõistlus . Viievõistlus tähendas, et võisteldi viiel alal – kettaheites, kaugushüppes, odaviskes, staadionijooksus ja maadluses.

Eriline oli kaarikute võidusõit, kus võitja oli hobuste omanik.

Viiendal päeval lõpptseremoonia koos autasustamisega

Võistlejad. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Algul võistlejateks ainult ülikud. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub.

Pealtvaatajad. Pealtvaatajadvõisid olla ainulttäisvabadmehed ja vallalisednaised

Olüpiavõitjad. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos.

1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.

152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni. Võitjaid autasustati oliivipuu okstest pärjaga. Neist tehti raidkuju ja neist kirjutati luuletusi.Kuulsamaid võitjaid oli maadleja Milon.

Kronoloogia

• 776 eKr Esimesed usaldatavad teated olümpiamängudest ja olümpiavõitjatest.
• 753 eKr Messeenlane Diakles sai esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse oliivioksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas hellenisoost 12-aastane poisike, kelle vanemad on elus.
• 748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud (ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistati antimängudeks. Mängude korraldamise õiguse kuulusElisele, kuid nendel aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses.
• 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala – kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m).
• 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (7–24 staadioni).
• 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus).
• 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus.
• 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks.
• 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse.
• 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist.
• 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks.
• 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses.
• 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata.
• umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa.
• 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd.
• 457 eKr Zeusi tempel sai valmis.
• 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa.
• 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis Kreeka ajaloo isa Herodotos, kes esitas katkendi oma teosest Kreeklaste võidud sõjas pärslastega.
• 430 eKr Skulptor Pheidias alustas 13 m kõrguse kullast ja elevandiluust Zeusi kuju loomist. Hiljem sai sellest üks seitsmest maailmaimest.
• 400 eKr Alustati emajumalannale pühendatud templi Metrooni ehitamist.
• 396 eKr Esmakordselt võistlesid mängudel heeroldid ja pasunapuhujad. Parimad said õiguse kuulutada mängudel võistlejate ja võitjate nimesid ning tulemusi.
• 388 eKr Esimest korda rikuti olümpiamängudel püha rahu ekeheiria‘t. Olümpiaparlament märkis seda pronksist Zeusi kuju (Zanes) püstitamisega staadionile viiva värava Krypta juurde. Hiljem püstitati ekeheiria rikkumise pärast veel 15 Zanest.
• 384 eKr Võistlusprogrammi lisati võiduajamine varssadel.
• 360 eKr Metroon sai valmis.
• 350 eKr Alustati hiigelehitise Leonidaioni rajamist. Seda finantseeris Sparta kuningas Leonidas I, kes hiljem langes kuulsusrikkas lahingus Termopüülide maakitsusel. Alustati ka usuliste protsessioonide läbiviimise hoone, niinimetatud Kajahalli ehitustööd.
• 200 eKr Noormeeste võistluskavva lisandus pankraation. Valmis maadluse ja rusikavõitluse harjutuskeskus Palaistron.
• 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber langes (kristliku ajaarvamise järgi) kokku aastaarvuga.
• 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel.
• 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik.
• umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion.
• 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa.
• 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks.
• 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud.
• 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero “võitis” kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks.
• 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
• 141 pKr Herodes Atticuse juhtimisel algasid Herodese ekseedri ehitustööd , samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale.
• 157 pKr Olümpia veejuhe sai valmis.
• 385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läks ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates.
• 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis.
• 420 pKr Keiser Theodosius II määras Zeusi templi hävitamisele.
• umbes 450 pKr Bütsantsi mungad ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri.
• 522 pKr Suur maavärisemine purustas Olümpia ehitised.
• 551 pKr Teine suur maavärisemine täiendas purustusi.
• umbes 600 pKr Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla.

Loe lisaks: Vana-Kreeka Olümpiamängud