1558–1583. Vene-Liivimaa sõda

Vene-Liivimaa sõda

  • 1558, 22. jaanuar Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat.
    11. mai Venelased vallutasid Narva.
    6. juuni Venelased vallutasid Vasknarva.
    18. juuli Venelased vallutasid Tartu.
  • 1559 Sügisel ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale hertsog Magnusele.
  • 1560, 2. august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotati venelastele.
    21. august Venelased vallutasid Viljandi; sügisel algas Harjus talupoegade mäss, see levis Viru- ja Läänemaale; aasta lõpus paigutati ordu kutsel mitmesse Eesti linnusesse Poola väeosad.
  • 1561, 4.–6. juuni Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
    28. november Viimased Vana-Liivimaa alad, sh Lõuna- ja Kesk-Eesti, alistusid Poola kuningale Zygmunt II Augustile.
  • 1563 Kuressaare sai linna õigused.
  • 1570–78 Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal.
  • 1570, august 1571, 16. aprill Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
  • 1573, 23. jaanuar13. märts Koluvere lahing; Rootsi väepealik Clas Tott võitis venelasi ja sundis nad Läänemaalt lahkuma.
  • 1576–79, juuli Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.
  • 1577, 23. jaanuar Venelased piirasid teist korda Tallinna.
  • 1578 Nälg Eestis.
  • 1580 Katk Eestis.
  • 1581, 6. november Rootslased vallutasid venelastelt Narva.
  • 1583, 10. august Rootsi ja Venemaa sõlmisid 3 aastaks Pljussa vaherahu.

Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia

See artikkel on retsenseerimata.