1857–1880. Rahvusliku ärkamise aeg
Eesti rahvuslik ärkamise aeg (1857–80)
- 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri asutamine.
- 1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes.
- 1858 Mahtra sõda.
- u 1860 Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine linnadesse.
- 1861 Maltsvetlaste minek Krimmi.
- 1863 Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist.
- 1864, 21. november Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
- 1865 Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
- 1866 Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; kaotati mõisnike kodukariõigus; käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine linnades avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda.
- 1868 Teoorjuse kaotamine; viimane näljahäda Eesti rahva ajaloos, tekkis viljaikalduse tõttu.
- 1868–70 Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet.
- 1869, 18.–20. juuni I üldlaulupidu (Tartus).
- 1870 Kunda tsemenditehase asutamine.
24. juuni Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg” Vanemuises).
24. oktoober Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski-Tallinna-Narva ja edasi Peterburi suunas). - 1870–71 Asutati esimesed põllumeeste seltsid – Tartus, Pärnus ja Viljandis.
- 1872–93 Eesti Kirjameeste Selts.
- 1875 Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus.
- 1880 Eduard Bornhöhe „Tasuja”, sai paljudele esimeseks rahvuslikuks innustajaks.
11.–13. juuni III üldlaulupidu (Tallinnas esimene).
Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia