1905.–1907. aasta revolutsioonist l maailmasõjani

Eesti ajalugu 1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani

  • 1905
    12. jaanuar Tallinnas algas üldstreik.
    suvi Ilmus Noor-Eesti I album, milles Gustav Suits esitas uue liikumise kreedo: „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.”
    14. oktoober Eesti töölised ühinesid ülevenemaalise streigiga, see levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 26. oktoobrini.
    16. oktoober Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.
    26. november Tartus asutasid Postimehe ringkonna tegelased eesotsas J. Tõnissoniga Eesti Rahvameelse Eduerakonna.
    27. november Tartus tuli Saksa seltsi Bürgermusse saalis kokku Eesti ülemaaline rahvaesindajate kongress; see lõhenes ja osa kokkutulnuid jätkas koosolekut ülikooli aulas.
    12. detsember Algas mõisate põletamine (Eestis põletati u 120 mõisa).
    19. detsember Eestisse saabus maad rahustama 800 madrust, need jagati kaheksaks 100-meheliseks rühmaks; sõja- ja välikohtute otsusel hukati Eestis ligi 300 inimest, ihunuhtlust jagati 600-le.
  • 1906 Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus; Vanemuise uue teatrimaja avamine.
    20. juuli Ülestõus Hara lahes ristlejal Pamjat Azova.
  • 1907 Pärnus valmis esimene linnavõrku elektrit andev elektrijaam.
    26. aprill Tartus asutati esimene üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica.
  • 1908 Tallinna sadamasse ehitati Eesti esimene raadiojaam – Balti laevastiku raadiojaam –, Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega.
  • 1908–18 Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskond).
  • 1909, 1. aprill Eesti Rahva Muuseumi asutamine (Tartus).
  • 1912 Tallinna hakati ehitama sõjasadamat ja suuri sõjalaevatehaseid, linna ümber Peeter Suure merekindlust; asutati Viljandi linavabrik.
    27. aprill Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.
    1. juuli Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.
  • 1913, 24. august Avati Estonia teatri- ja kontserdihoone.
  • 1914, 1. august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
    5. august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja.
  • 1914–17 Vene armeesse mobiliseeriti u 100 000 eestlast (u 10 000 neist hukkus).
  • 1915 Eestisse tuli sõjapõgenikke Lätist, rinne oli jõudnud sinna; sügisel tekkis Eestis toiduainete (jahu, suhkru ja liha) puudus.
    20. august Saksa dessandi kartusel pani Vene vägi Pärnus põlema Euroopa suurima tselluloosivabriku Waldhof.
    november Tallinnas Kopli liinil hakkasid sõitma aurutrammid.
  • 1916 Eesti tööstuse ning Petrogradi küttepuuduse (läänest meritsi tulev kivisüsi oli otsas, aga Venemaa ei suutnud Eestit söega varustada) pärast hakati kaevandama põlevkivi; aasta lõpus halvenes järsult linnade varustamine toiduainetega.

Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia

See artikkel on retsenseerimata.