1990 – tänapäev

1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Muusikamaailm avanes ja mitmed noored muusikud said end täiendada Euroopas ja USA-s. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Mari Vihmand, Galina Grigorjeva, Kairi Kosk ja paljud teised.
Tänane eesti muusika üldpilt on mitmekesine: oma väljakujunenud stiilides jätkavad vanema põlvkonna heliloojad, uue põlvkonna muusikas põimuvad erinevad stiilid ja väljendusvahendid.Muidugi sündis heliloomingu läbimurre kaasaegsesse maailma koos interpreetidega.
Võimsate dirigentide Neeme Järvi (emigreerus Eestist 1980, praegu New Jersey Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja Haagi Residentie orkestri peadirigent) ja Eri Klasi koostöös eesti heliloojatega on sündinud (või taasavastatud) mõnigi tähtteos. Seda traditsiooni on jätkanud Peeter Lilje (1950–1993), Tõnu Kaljuste (s. 1953), Arvo Volmer (s. 1962), Andres Mustonen (s. 1953) jt.

1993. aastal sündis Tallinna Kammerorkester, mis teeb tihedat koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ning annab rohkesti ka iseseisvaid kontserte. Praegu on orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas.

Tänase Eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tallinna Kammerorkester (TKO), vanamuusika ansambel “Hortus Musicus” koos oma akadeemilise orkestriga ning Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). Hooajal 1997/98 loodi ERSO juurde resideeriva helilooja ametikoht, hooaja heliloojaks valiti Eino Tamberg, kelle Neljanda sümfoonia ettekanne toimus 1998. aasta kevadel. 1998/99 hooaja resideeriv helilooja oli Raimo Kangro ning hooajal 2003/2004 Tõnu Kõrvits.
Tugevasti on elavnenud kontserdielu väljaspool Tallinna, suviti eriti kuurortlinnades Pärnus ja Haapsalus, aga ka saartel.
Eesti uue muusika suurfoorumiks on kujunenud iga-aastane festival “Eesti muusika päevad”, mida juba veerand sajandit korraldab Eesti Heliloojate Liit.
Riiklik kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert korraldab Eesti linnades aastas ca 800 kontserti ning mitmeid rahvusvahelisi festivale, näiteks uue muusika festivali “NYYD”, Tallinna Orelifestivali, pianistide festivali “Klaver”, festivale “Klaaspärlimäng” ja “opeNBaroque” jt.

 

Allikas

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud