4 legendi Hiina müüri kohta

Suur Hiina müür on riigi üks paremini tuntud vaatamisväärsusi. Enam kui 2000 aasta eest ehitatud militaarrajatisest sai peagi keisrivõimu sümbol.

Qin Shu Huang, kes ühendas riigi 214. aastal eKr, käskis oma alluvatel põhjapiirile ehitada kaitserajatise. Qini, Yani ja Zhao kuningriikide ajal ehitatud müürid ühendati omavahel ning tulemuseks oli kaitsemüür, mis ulatus Linzhaost läänes kuni Liaodongini idas.

Hilisemad dünastiad kasvatasid müüri veelgi pikemaks ning tänaseks laiub see Jiaguyuanist Gansu provintsis kuni Shanghaiguanini Hebei provintsis. Suur Hiina müür on maailma pikim inimeste loodud rajatis, mille kogupikkus on 6700 km.

Seda peetakse arhitektuuri- ja konstruktsiooni meistriteoseks ning müstikat lisavad müüriga seonduvad legendid ja lood.

 

  • Meng Jiangnu pisarad

Üks tuntud lugu räägib sellest, kuidas ühe naise pisarad põhjustasid pika müüriosa kokku varisemise.

Meng Jiangnu oli ilus noor naine. Ta kasvas üles kahe mehe, Mengi ja Jiangi tütrena, kes olid mõlemad lastetud. Juba Meng Jiangnu sünd oli eripärane: ta leiti pudelkõrvitsa seest, mida mehed koos kasvatasid.

Kui Qin Shu Huang Suure müüri rajamisest teatas, siis “palgati” hulgaliselt noori mehi seda ehitama. Sunnitööst pääsemiseks põgenes Fan Qiliang ametivõimude eest ning sattus juhtumisi Mengi koju. Mengile ja Jiangile avaldasid noormehe head kombed ja kena välimus sügavat muljet ning nad otsustasid, et temast saaks Meng Jiangnule sobiv abikaasa. Noored olid nõus ja nad pandigi paari. Ent kolme päeva pärast tulid ametivõimud Fan Qiliangile järele ning ta oli sunnitud siiski Suurt müüri ehitama minema.

Meng Jiangnu oli murest murtud ning mõne aja möödudes otsustas ta oma abikaasale järele minna. Suure müüri jalamile jõudes sai naine aga teada, et Fan Qiliang suri ülekoormuse tagajärjel ning ta maeti Suure müüri sisse. Meng Jiangnu hakkas nutma ja halisema ega suutnud lõpetada. Järsku varises 400-kilomeetrine müüriosa kokku. Keiser, kes oli tol hetkel müüri üle vaatamas, sai maruvihaseks. Ent Meng Jiangnut nähes armus ta koheselt naise kaunisse välimusse ning tema karistamise asemel palus ta endale naiseks.

Meng Jiangnu nõustus tingimusel, et Fan Qiliangi surnukeha otsitakse üles ja maetakse kombekohaselt ning matusest peab osa võtma ka leinariietes keiser ise. Keiser jäi vastumeelselt nõusse. Kui kõik tingimused said täidetud ja keiser valmistus juba naist oma paleesse viima, põgenes Meng Jiangnu valvurite eest ning hüppas Bo Hai merre.

Hiljem püstitati Suure müüri jalamile Meng Jiangnu tempel, kus asus ka tema kuju.

 

  • Legend vahitornide kohta

Mäetippudel asuvad vahitornid moodustasid olulise osa riigi sõjalisest kaitsest. Vaenlase silmamisel öisel ajal süüdati märgutuli ning päeval saadeti välja suitsusignaal. See oli kiire ja tõhus suhtlusvahend, tänu millele said sõdurid end kiirelt lahinguks valmis seada ja liitlasi rünnaku eest hoiatada.

Üks lugu räägib Lääne-Zhou dünastia keisrinnast Baosist, kes kunagi ei naeratanud. Keiser You, kes soovis meeleheitlikult naise naeratust näha, pakkus lõpuks välja 1000 kuldraha sellele, kes keisrinna Baoshi naeratama suudab panna. Õukonna liige Guo Shifu pani ette, et kuningas võiks vahitornis tule süüdata ja nii oma liitlastele nalja teha.

Ööl, mil kuningas ja kuninganna olid sõitnud Lishani mäele, kiirustasid sõdurid valvetornist tulnud signaali järel samuti kohale. Nad leidsid eest õhtust söövad keisri ja keisrinna ning said teada, et signaaltuli oli kõigest nali. Nähes sõdurite segaduses nägusid, kes olid mäest üles tulnud vaid selleks, et sealt nüüd uuesti alla marssida, puhkeski keisrinna naerma.

Kuna keisrinnale pakkus see lõbu, siis kordas keiser oma nalja korduvalt, kuni ühel päeval puhkes ülestõus. Kui ta abi palumiseks vahitornis tule süütas, siis ei rutanud keegi talle appi, kuna seda peeti järjekordseks naljaks. Keiser You tapeti ja keisrinna Baosi vangistati, see oli Lääne-Zhou dünastia lõpp. Legendist sündis Hiina vanasõna: “Üksainus naeratus maksab tuhat kullatükki.”

 

  • Tellis, mis hoiab müüri koos

Kolmas legend räägib töölisest nimega Yi Kaizhan, kes elas Mingi dünastia ajal. Kuulsa matemaatikuna arvutas ta välja, et Jiayuguani müüriosa ehitamiseks kulub täpselt 99 999 tellist.

Töödejuhataja ei uskunud meest ning ütles, et kui konstruktsioonist peaks kasvõi üks tellis üle jääma, siis mõistetakse kõik
töömehed kolmeks aastaks sunnitööle.

Projekti valmides jäi täpselt üks tellis Xiwongi linnavärava juures üle. Töödejuhataja oli juba valmis oma karistust rakendama, kui Yi Kaizhan järsku sõnas, et selle tellise asetas sinna üleloomulik olend ning selle liigutamine põhjustaks kogu müüri kokku varisemise. Töödejuhataja ei julgenud tellist eemaldada ning see seisab tänaseni Jiayuguani müüril.

 

  • Siristav pääsuke

Pääsupaar ehitas Jiayuguani müürile Ruoyuani värava lae alla oma pesa. Hommikuti lendasid nad pesast välja toitu otsima ning õhtuti naasesid koju.

Kord avastas pääsuisa õhtul pesasse lennates, et värav on suletud ja ta ei pääse koju. Väravast läbi lennata üritades lendas ta vastu seina ja suri. Pääsuema, kes istus pesas ja ootas, oli oma partneri surmast tohutult löödud, ta siristas lakkamatult ja suri lõpuks kurvastusse. Tema vaim jäi aga sellest hoolimata müüri lähedale lendlema.

Müürile koputades oli kuulda pääsukese siristamist. Vanas hiinas peeti seda häält heaendeliseks. Naised, kelle mehed olid sõtta läinud, käisid müürile koputamas ja oma meeste turvalise naasmise eest palvetamas. Hiljem sai sellest tava, mille kohaselt sõdurid käisid koos oma peredega müürile koputamas, et kindlustada turvaline tagasipöördumine lahingust.

Autor: GENI RAITISOJA

ALLIKASSuure Hiina müüri legendid

Suur Hiina müür 1907. aastal. Fotograaf Herbert Ponting. Pildil näha olev müürilõik ehitati Mingi dünastia ajal (1368–1644).

 

Satelliidipilt Suurest Hiina müürist

Loe lisaks: Suur Hiina müür

See artikkel on retsenseerimata.