82. Pb Plii

KeemiaPb

Elektronvalem: Pb:+82| 2)8)18)32)18)4)
Aatommass: 207,2
Sulamistemperatuur: 327.462 oC
Keemistemperatuur 1749 oC
Tihedus: 11.3 g/cm3

Plii kuulid

Plii kuulid

Avastamine: On üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Indias ja Hiinas tunti seda juba 4000 aastat tagasi, Mesopotaamias ja Egituses aga umbes 5000 aastat tagasi. Türgis aga on avastatud selle metalli umbes 8500 aastat vanad kasutuskohad. Elementi teati juba antiikaajal.

Esinemine: Seda leidub galeniidis ning uraani- ja tooriumimaagis.

Omadused: Sinakashalli värvusega raske ja pehme sepistatav metall.
Keemiliselt väheaktiivne, kuid tuhmub õhu käes. Värskelt kriimustatud pinnaosa on hõbedaselt läikiv, kuid tuhmub õhus kiiresti ja kattub pliioksiidi kihiga. Kuumutamisel reageerib väävli, kloori jt mittemetallidega. Hapetega ei reageeri. Moodustab ioonilisi plii(II)ühendeid ja kovalentseid plii(IV)ühendeid. Plii ja tema ühendid on väga mürgised.
Plii on sulamite (joodis, haavlimetall) koostisosa.
Kuulub nende metallide hulka, mille kogus pidevalt suureneb, kuna see on radioaktiivse lagunemise lõppsaaduseks.

Kasutamine: Kasutatakse keemiatööstuse aparatuuris, elektrikaablite kestades, pliiakudes, haavlites, püssikuulides, kaitseekraanides radioaktiivse kiirguse vastu, autoakudes, kattematerjalides, meditsiinis. Pliiühendeid kasutatakse ka värvainetena.

Lingid:

See artikkel on retsenseerimata.