A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve
A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid.
(1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk tõenäoliseim väärtus, väärtust mis vastab kõige paremini mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele:
(2) Mõõtmiste hajuvust iseloomustatakse dispersiooniga:
(3) Mõõtemääramatus on seotud standardhälbega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Standardhälve iseloomustab üksikute mõõteväärtuste juhuslikku hajuvust suuruse keskväärtuse ümber. Kasutades mõõtemääramatusena standardhälbega võrdset väärtust Δx=σ, saame mõõtmiste normaaljaotusele vastavuse korral usaldusnivooks 68%, mis tähendab, et keskmiselt igal kahel mõõtmisel kolmest esinev mõõteviga on mõõtemääramatusest väiksem või sellega võrdne.
Kui soovime usaldatavust suurendada, tuleb standardhälvet korrutada katteteguriga, mis omakorda sõltub mõõdiste jaotusest ning nõutavast usaldusnivoost. Kui soovime, et mõõtmiste usaldusnivoo oleks 95%, tuleb standardhälvet korrutada kahega (Δx=2σ), kui aga enam kui 99% usaldatavust, siis kolmega (Δx=3σ).
Kui mõõtmisel esineb (ja enamasti esinebki) nii A- (ΔxA) kui B-tüüpi (ΔxB) mõõtemääramatusi, leitakse kogumääramatus (Δx) valemist: