A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve
A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid.
(1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk tõenäoliseim väärtus, väärtust mis vastab kõige paremini mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele:
(2) Mõõtmiste hajuvust iseloomustatakse dispersiooniga:
(3) Mõõtemääramatus on seotud standardhälbega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Hariliku murru kordamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Lahused
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Standardhälve iseloomustab üksikute mõõteväärtuste juhuslikku hajuvust suuruse keskväärtuse ümber. Kasutades mõõtemääramatusena standardhälbega võrdset väärtust Δx=σ, saame mõõtmiste normaaljaotusele vastavuse korral usaldusnivooks 68%, mis tähendab, et keskmiselt igal kahel mõõtmisel kolmest esinev mõõteviga on mõõtemääramatusest väiksem või sellega võrdne.
Kui soovime usaldatavust suurendada, tuleb standardhälvet korrutada katteteguriga, mis omakorda sõltub mõõdiste jaotusest ning nõutavast usaldusnivoost. Kui soovime, et mõõtmiste usaldusnivoo oleks 95%, tuleb standardhälvet korrutada kahega (Δx=2σ), kui aga enam kui 99% usaldatavust, siis kolmega (Δx=3σ).
Kui mõõtmisel esineb (ja enamasti esinebki) nii A- (ΔxA) kui B-tüüpi (ΔxB) mõõtemääramatusi, leitakse kogumääramatus (Δx) valemist: