A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve
A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid.
(1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk tõenäoliseim väärtus, väärtust mis vastab kõige paremini mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele:
(2) Mõõtmiste hajuvust iseloomustatakse dispersiooniga:
(3) Mõõtemääramatus on seotud standardhälbega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Растворы
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Haridustreff 2023 loengud
Ioonid
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Standardhälve iseloomustab üksikute mõõteväärtuste juhuslikku hajuvust suuruse keskväärtuse ümber. Kasutades mõõtemääramatusena standardhälbega võrdset väärtust Δx=σ, saame mõõtmiste normaaljaotusele vastavuse korral usaldusnivooks 68%, mis tähendab, et keskmiselt igal kahel mõõtmisel kolmest esinev mõõteviga on mõõtemääramatusest väiksem või sellega võrdne.
Kui soovime usaldatavust suurendada, tuleb standardhälvet korrutada katteteguriga, mis omakorda sõltub mõõdiste jaotusest ning nõutavast usaldusnivoost. Kui soovime, et mõõtmiste usaldusnivoo oleks 95%, tuleb standardhälvet korrutada kahega (Δx=2σ), kui aga enam kui 99% usaldatavust, siis kolmega (Δx=3σ).
Kui mõõtmisel esineb (ja enamasti esinebki) nii A- (ΔxA) kui B-tüüpi (ΔxB) mõõtemääramatusi, leitakse kogumääramatus (Δx) valemist: