Äädikakärbsed

8

Sabio oli tõsiselt tüdinenud vaagnasse asetatud puuviljade ümber tiirlevatest äädikakärbestest. Vaatamata sellele, et ta eemaldas kõikidelt õuntelt ja pirnidelt mädakolded, ei jätnud kärbsed jonni. Sabio otsustas korraldada teadusliku katse. Ta oletas, et kui puuviljad serveerida vees, kaovad ka kärbsed. Kuid ta ei olnud kindel, kas kavalam oleks veevaagen asetada akna alla, kuhu suurema osa päevast päike paistis, või hämarasse diivanilauale. Nii ta kavandaski eksperimendi — valis kümme ühesuurust õuna ja kuus ühesuurust pirni ning jagas need kahte samasuurde kristallkaussi. Mõlemasse anumasse lisas ta täpselt ühe liitri vett. Sabio ei lubanud kellelgi ühtki puuvilja ära süüa ja jälgis hoolega toimuvat. Esimesel päeval olid tiirlema jäänud üksikud kärbsed, kuna enne eksperimendi algust tuulutas Sabio usinasti ruumi. Kuid juba teisel päeval oli kummagi vaagna juures kostilisi päris palju: akna all 8 ja hämaras 11. Teisel päeval oli kärbseid akna all umbes 20 ja hämaras vähemalt 20, seega enamvähem võrdselt. Sabio oli hädas kärbeste kokkulugemisega, kuna need kippusid aina tiirutama. Kolmanda päeva näidud olid vastavalt ca 50 ja vähemalt 40. Neljandal päeval märkas Sabio, et valgemas olevast vaagnast oli märksa enam vett ära aurustunud kui hämarast. Nüüd ta valas mõlemasse anumasse vett juurde selliselt, et kummagi kausi servani jääks 1 cm. Nii jälgis ta oma katset veel paar päeva, lisades iga päev puhast vett, kuni veest väljaulatuvatele puuviljadele hakkasid tekkima riknemise plekid ning kogu elamine kärbestest kubises. Sabio lõpetas katse ja pidi kurvastusega nentima, et see nurjus.

Milliseid järeldusi saab Sabio katse põhjal teha? Mitut viga Sa märkad?

9

Lisainfo

Sabio katsekorraldus oli igati korrektne.

 

1)      Sabio püstitas hüpoteesi, õigemini uurimisküsimuse, mis lähtus reaalsest probleemist. See on igati korrektne uurimistöö algus.

2)      Paraku jättis Sabio vahele taustauuringu. Kindlasti oleks ta veidi guugeldanult leidnud piisavalt infot äädikakärbeste toitumise ja sigimise kohta (näiteks siit: [Äädikakarbsed) ja teada saanud, et nende areng munast valmikuni kestab veidi üle nädala, et täiskasvanud emane elabki vaid paar nädalat, kuid jõuab selle ajaga muneda ligi pooltuhat muna. Munad munetaksegi enamasti mädanevale puuviljale või kääriva vedeliku lähedale. Et aga Sabio mitte ei hävitanud mädaplekkidega puuvilju, vaid eemaldas otsesed mädakolded, soodustas see kärbeste tegutsemist. Pisikesed kärbsed poevad kõikvõimalikesse pragudesse, mida inimene varustamata silmaga ei märkagi. Kõige õigem olnuks puuvilju üldse mitte säilitada, vaid kohe värskelt ära süüa. Nii oleks jäänud ka eksperimendile kulunud aeg ja vaev millelegi muule.

3)      Alles pärast kirjanduse (teiste uurijate poolt avastatud vastuste) uurimist tulnuks püstitada hüpotees, mis oleks eelmise punkti täites ilmselt kujunenud teistsuguses sõnastuses.

4)      Eksperimendi kirjeldus on põhjalik ja küllaltki täpne, mistõttu kirjelduse järgi võiks igaüks katset ise korrata. See on teaduliku uuringu üks olulisi nõudeid!

5)      Sabio märkas, et mõlemal puuviljavaagnal hakkas äädikakärbeste hulk enamvähem võrsetes proportsioonides tõusma. Ta küll avastas, et akna lähedale päikesesse seatud anumas aurustus vesi kiiremini, kuid ei tulnud selle pealegi, et veest vabanenud puuviljad pakkusid kärbsevastsetele üha uusi arenemispaiku. Hea, et ta märkas ühe uue olulise muutuja teket ning püüdis seda hiljem elimineerida. Teadusliku katse saab kõige paremini korraldada vaid siis, kui korraga uuritakse vaid üht muutujat. Antud juhul kippus põhimuutujale (valgustatus) lisanduma suurenev arenemispind. Sellise vea vältimiseks tulnuks katset korrata.

6)      Katse jäi kahjuks pooleli, kuid oli aimatav, et kärbeste arvukus aina tõuseb.

7)      Sabio arvas ekslikult, et katse nurjus. Tegelikult on ka negatiivne tulemus siiski tulemus. Antud juhul ei leidnud kinnitust hüpotees, et kui puuviljad serveerida vees, kaovad ka kärbsed. Kärbsed ei kadunud. See ongi katse tulemus. Korrektsemalt sõnastades tuleks lähtuda püstitatud hüpoteesist — äädikakärbeste arvukus ei sõltu puuviljade osalisest vette asetamisest.

8)      Nüüd pidanuks Sabio mitte loobuma, vaid korraldama korduskatse, võttes uurida mõne teise muutuja, näiteks just selle, kuidas ja kui kiiresti loomade hulk suureneb seoses arenemiseks vajaliku pindala suurenemisega. Kui ta korduskatset tehes poleks just ette võtnud kirjanduse uurimise etapi, võinuks ta jõuda järeldusele, et mida suurem on rikneva puuvilja pindala, seda jõudsamalt äädikakärbsed sigivad.

See artikkel on retsenseerimata.