Absolutism Prantsusmaal

8. klass > Ajalugu > 1. poolaasta

Absolutism on valitsemisvorm, mille kohaselt kogu võimutäius kuulub valitsejale.
16. sajandi lõpul valitsenud kuningas Henri IV e Navarra Henri on absolutismi rajaja Prantsusmaal. Ta kindlustas riigi usulise ja majandusliku ühtsuse.Usuküsimustes said hugenotid  teatud eesõigused,majanduspoliitikas järgiti merkantilismi, kaotati sisetollid ja kehtestati tollimaksud välismaistele kaupadele.Tema järglase Louis XIII ajal, koondus võim veel enam kuninga kätte ning aadel hakkas kaotama oma tähtsust. Kuningas ise ei huvitunud riigiasjadest, neid ajas kardinal Richelieu. 1614 saatis kuningas laiali generaalstaadid  – 175 aastat ei kutsutud neid enam kokku. Generaalstaadid oli seisuste esindus kuninga juures, seisuslikule riigile iseloomulik esinduskogu. Prantsusmaal saavutas absolutism õitsengu kuningas Louis XIV  valitsemise ajal. Kuningas jagas tiitleid ja ameteid. Õukonnaelu oli toretsev ja tseremoniaalne, kuninglikku ellu kuulusid favoriidid. Toimusid väikesed ebaolulised sõjad. Louis XIV ajal ehitati Versailles’ palee, kanaleid ja maanteid Prantsusmaale, riigil tekkisid asumaad Ameerikas – Louisiana, http://en.wikipedia.org/wiki/Louisiana Quebec. Louis XIV muutis oma isa, Louis XIII kirikupoliitikat – kiusas taga hugenotte, keelas nende jumalateenistused, kehtestas neile kõrged maksud, mistõttu paljud hugenotid lahkusid riigist. Prantsuse keel muutus ladina keele asemel diplomaatide keeleks.

Loe lisaks:

Prantsusmaa