AIALOOMAD

Mida liigirikkam on aias kasvav taimestik ja mida mitmekesisemad on elupaigad, seda rohkem elutseb seal ka loomaliike. Inimene sekkub pidevalt aias liikidevahelistesse suhetesse hävitades kahjulikke  hävitades ja säästes kasulikke olendeid.

 

Teod ja nälkjad

Aias elavad teod inimesele ei meeldi, kuna nad söövad ja rikuvad taimi. Nälkjaks nimetatakse tigu, kellel  on koja asemel vaid väike plaadike. Aedades on muutunud arvukaks näiteks kiritigu. Teod toituvad värskest salatist, noortest taimeosadest ja närbuvatest taimejäänustest. Teod armastavad niiskust ning aias leiduvaid varjekohti. Kiriteo vaenlasteks on siil ja rästik, nälkjatel lisaks veel harilik kärnkonn.

 

Linnud

Kevadel, kui aednikul pole veel saaki, on aedadesse oodatud kuldnokad ja tihased, kes söövad aiakahjureid. Kui aga saak on valminud, siis üritatakse kuldnokkasid ja rästaid eemale peletada, kuna nad nokivad marju. Kuldnokk sööb näiteks vihmausse, mitmeid kahjulike usse ja putukavastseid. Rasvatihased söövad ära kõik puude ja põõsaste lehtedel olevad kahjurid. Pesitsusajal hävitavad kahjureid ka koduvarblased, kuid kuna nad toituvad seemnetest ja pungadest võivad nad ka kahju teha.

 

Lindude peletamiseks kasutatakse hernehirmutisi või kaetakse viljapuud ja marjapõõsad võrguga, lindude kohalemeelitamiseks pannakse aga üles pesakaste.Talvel võib aias kohata tihaseid, kellel võib sööta pekki, seemneid, pähkleid ja kaerahelbeid. Lindudele ei tohi anda saia, leiba ega soolast toitu, sest see kahjustab nende tervist.

 

Luiged ja pardid peaksid sügisel lõunasse lendama, kuid kui inimene neile süüa annab, võivad nad siia jääda ja veekogude jäätumisel hukkuda.

 

Imetajad

Aedades elavad mutt, mügri ehk vesirott ja hiired, kellest inimene tahab lahti saada. Nimelt rikuvad mutt ja mügri käike uuristades peenraid ning mügri sööb taimede juuri. Aedades võib kohata ka siili, kellel on madalas murus hea liikuda. Samuti leiab siil aiast rohkesti toitu: tigusid, mardikaid, konnasid ja hiiri. Talvel on siil talveunes lehtedest ja prahist valmistatud pesas.

 

VIDEOD

Sinitihane ja rasvatihane:

Kuldnokk:

Koduvarblane:

 

 

Lisainfo


See artikkel on retsenseerimata.