Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
xy-koordinaatsüsteem
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Ruumilised kujundid
Häälikute pikkused
Ruutvõrrand
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ионы
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).