Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Lahused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Haridustreff 2023 loengud
Häälikute pikkused
Jäätmed pole kõigest prügi
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Funktsioonide graafikud
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).