Aine kolm olekut
Kõik meid ümbritsevad kehad koosnevad ainetest või nende segudest. Ained omakorda koosnevad molekulidest või aatomitest. Nii molekulid kui aatomid on imepisikesed, mistõttu pole inimestel võimalik neid oma meeleorganitega tajuda.
Ained võivad looduses eksisteerida kolmes olekus – tahkes, vedelas ja gaasilises. Füüsikas nimetatakse erinevaid aine olekuid faasideks. Üleminekuid ühest faasist teise nimetatakse faasisiireteks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
NB! Sageli nimetatakse neljanda aine olekuna ka plasmat, mis on täielikult ioniseeritud gaas. Kuna selles osas vaatleme aine siseehitusega seonduvat peamiselt soojusliikumise, mitte elektromagnetismi seisukohtadelt, siis jätame siinkohal plasmaga seonduva vaatluse alt välja.
Pole vahet millise aineolekuga on tegemist – aineosakesed on kõikides olekutes ühed ja samad, muutub vaid osakeste:
- vastastikune asend (kaugus, korrapära),
- vahelise vastastikmõju tugevus ning
- liikuvus.