Aine magneetumine. Püsimagnet. Magnetnõel
Aine magneetumine on põhjustatud temas sisalduvate elektronide magnetilistest omadustest. Elektron sarnaneb oma omaduselt ringvoolule või pöörlevale laetud kerale – seetõttu ümbritseb teda alati magnetväli.
Tavaliselt kompenseerivad kristallides asuvate elektronide magnetväljad üksteist – nad on paarikaupa vastassuunalised. Mõnedes kristallides (raud) võivad elektronide magnetväljad asetseda samasuunaliselt – nii tekivad aines magneetunud alad – domeenid, mõõtmetega u 105 m. Erinevate domeenide magnetväljad on erineva suunaga ja kompenseerivad üksteist.
Kui viia ferromagneetiline keha välisesse magnetvälja, orienteeritakse domeenid samasuunaliselt ning nende (oma)magnetväli tugevdabki välist magnetvälja. Selliseid ferromagneetikuid, kus mingi osa domeene jääb korrapäraselt orienteerituks ka peale välise magnetvälja mõju lakkamist, nimetatakse püsimagnetiteks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Haridustreff 2023 loengud
Kirjalik lahutamine
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Знакомство с химией
Ioonid
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kohti püsimagnetil (aga ka elektromagnetil), kus magnetiline mõju on kõige suurem, nimetatakse magneti poolusteks, magneti seda osa, kus magnetmõju puudub, magneti neutraalseks piirkonnaks.
Püsimagnetitel on järgmised omadused:
- Ümber oma telje vabalt pöörelda saav magnet asetub Maapinnal teiste magnetite mõjude puudumisel alati põhja-lõuna suunaliselt – seepärast nimetataksegi magneti ühte poolust, mis näitab Maa geograafilist põhjasuunda põhjapooluseks ja teist, mis näitab geograafilises lõunasuunas lõunapooluseks.
- Magnetid mõjutavad üksteist magnetiliste jõududega. Kahe magneti samanimeliste pooluste vahel mõjuvad tõuke-, erinimeliste pooluste vahel aga tõmbejõud.
- Magnetil on alati paarisarv (tavaliselt kaks) poolusi – so magneti tükeldamisel säilivad igal tükil põhja- ja lõunapoolused jm magnetilised omadused
Magnetnõel on kitsas (pooluste vaheline kaugus on palju suurem pooluste laiusest), pöörlemisteljele asetatud püsimagnet. Magnetnõela kasutatakse kompassides, samuti saab selle abil kindlaks teha magnetjõudude olemasolu ja suunda mingis ruumipunktis.