AINE OLEKUTE MUUTUMINE JA LOODUSNÄHTUSED

7. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Vedela aine muutumist tahkeks nimetatakse tahkumiseks ja tahke aine üleminekut vedelaks nimetatakse sulamiseks.

Vedeliku muutumist gaasiks nimetatakse aurustumiseks ning vedeliku aurustumist kogu ruumala ulatuses nimetatakse keemiseks. Gaasi muutumist vedelikuks nimetatakse kondenseerumiseks.

Kui tahke aine muutub gaasiks ilma vahepealse vedela olekuta, siis nimetatakse seda sublimeerumiseks (nt. Talvel õue kuivama viidud pesu algul jäätub, kuid kuivab mõne päevaga). Gaasi muutumist tahkeks aineks ilma vahepealse vedela olekuta nimetatakse härmatumiseks.

Ainete olekud muutuvad soojenemisel ja jahtumisel ning oleku muutumisel energia kas vabaneb või salvestatakse aines. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temepratuuri, mille juures aine sulab või tahkub. Sulamise käigus salvestub ainesse energiat ja aineosakeste liikumisenergia kasvab. Tahkumise käigus vabaneb energia ja aineosakeste liikumisenergia väheneb. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures aine keeb või kondenseerub. Vedeliku keemise ja aurustumise ajal kulub energiat, sest gaasis olevatel aineosakestel on suurem liikumisenergia kui vedeliku aineosakestel.

Sulamise, sublimeerumise ja aurustumise ajal salvestub aines energia ning nendeks üleminekuteks on vaja ainet soojendada. Kondenseerumise, tahkumise ja härmatumise korral vabaneb keskkonda energia nii, et aine jahtub ja keskkonda soojeneb.

 

Aurustumine, keemine ja kondensatsioon:

youtube_video

Sublimatsioon:

youtube_video