Aine siseehitus gaasilises olekus

9. klass > Füüsika > 2. poolaasta

Nii nagu vedelikes, puudub ka gaasides osakeste asetuses korrapära.
Võrreldes tahkiste ja vedelikega asuvad gaasimolekulid üksteisest väga kaugel – kaugustel mis ületavad molekulide mõõtmeid miljonites kordades, mistõttu nende vahel vastastikmõju peaaegu puudub.
Tänu sellele ei ole gaasimolekulide liikumine takistatud ning nad saavad liikuda täiesti vabalt ja korrapäratult.
Seetõttu ei saa me gaaside puhul rääkida ei kindast kujust (nad võtavad samuti alati anuma kuju) ega ka ruumalast (nad võivad vabalt paisuda, aga neid saab ka kokku suruda).
Seega on nii gaasid kui ka vedelikud voolavad – taoliste ühiste omadustega kehi nimetatakse voolisteks.