Kolloidlahused on üks pihussüsteemide liike, kus pihustatud osakeste suurus on 10^–5–10^–7 cm. Kolloidlahused välise vaatluse tulemusena ei erine tõelistest lahustest, kuid kolloidlahuseid annab kindlaks teha Tyndelli efektiga (vt joonis) – lastes kolloidlahusesse valgusvihu, on see lahuses ilusti nähtav (tõelises lahuses valgusvihku näha ei ole). Valgusvihk on nähtav, kuna aine osakesed on kolloidlahuses piisavalt suured, et valgus saaks nendelt peegelduda ning seetõttu on ka valgusvihk lahuses nähtav.

Tyndelli efekt kolloidlahustes

Üks võimalus kolloidlahuse valmistamiseks on kallates raud(III)kloriidi lahust aeglaselt keevasse vette. Selle tulemusena aineosakesed liituvad ning tekivad suuremad osakesed ning tõeline raud(III)kloriidi lahus muutub kolloidlahuseks.

Mõnikord võivad kolloidlahuses aineosakesed omakorda liituda ning tekkivad veel suuremad osakesed, seda nähtust nimetatakse koagulatsiooniks. Selle nähtuse tulemusena aineosakesed sadenevad välja. Koagulatsiooni võib esile kutsuda mõne teise aine (sool, hape leelis) lisamine kolloidlahusele või siis kolloidlahuse kuumutamine või raputamine. Koagulatsioon on näiteks munavalge hüübimine kuumutamisel.

Kolloidlahuse siseehitus võib muutuda ka nii, et aineosakesed seostuvad lahuse osakestega ning lahus kaotab oma voolavuse – selle tulemusena tekib uus kolloidlahuse liik – tarre ehk geel.

Tarretis on tarre

Loe lisaks:

• Kolloidlahus