AJALOO ALGUS: INIMESE KUJUNEMINE 5 miljonit aastat tagasi - algas inimese kujunemise lugu ehk antropogenees. 3,6 miljonit aastat tagasi - kahel jalal kõndiv inimene (australopiteekused). 2 miljonit ...
AJALOOLISE AJA PERIOODID LÄÄNE-EUROOPA AJALOOLISE AJA JAOTUS ARHEOLOOGID kiviaeg pronksiaeg rauaaeg vanem e. paleoliitikum keskmine e. mesoliitikum noorem e. neoliitikum AJAL...
KERAAMIKA EESTIS KIVIAJAL Kammkeraamika Umbes 7000 aastat tagasi algas Eestis neoliitikum. Sel perioodil õppisid inimesed valmistama veekindlaid savinõusid, mille jäänused on arheoloogidele ...
KATSED ALLUTADA EESTIT 10. sajandist pärinevad esimesed andmed Vene vürstide katsetest Eestis makse koguda. 1030 a. korraldas viikingitaustaga vürst Jaroslav Tark sõjaretke Eestisse vallut...
EESTI SUHTED LÄÄNEGA 12. sajandil olid eestlastel sõjakad suhted ka lääne suunal, mis läksid eriti teravaks 12.saj. lõpus. Kroonik Saxo Grammaticuse järgi korraldasid eestlased 1170 a. s...
EESTI JA KATOLIKU KIRIK Eesti sattus 10-11 sajandil kristlike riikide vahele, kuna Taani, Rootsi ja Venemaa olid vastu võtnud ristiusu. 1054 a. jagunes kristlus katoliikluseks ja õigeusuks....
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab 13.saj alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200...
HALDUSJAOTUS JA LINNUSED Eesti jagunes maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Suuremateks maakondadeks olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, väiksemad olid Revala ja Harjum...
MUINASUSUND JA MAAILMAPILT Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Ka teiste Euroopa rahvaste eelkristlikud usu...
EUROOPA KESKAEG Keskaeg jääb antiikaja ja uusaja vahele ning selle alguseks peetakse Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist 5 sajandil. KESKAJA AJALINE JAOTUS varakeskaeg kõrgkeskaeg...
KIRIK KESKAJAL Keskajal määras ristiusk ideoloogilise raamistiku. Ristiusu peamised voolud olid rooma-katoliku kirik (katoliiklus) ja kreeka-katoliku kirik (õigeusk). 10. sajandil ...
ÜHISKOND KESKAJAL Tolleaegne ühiskond oli feodaalühiskond, mis jagunes seisusteks: vaimulikkond, aadlid, linnakodanikud ja talupojad. Kujunes välja püsiv sotsiaalne ja õiguslik korral...
EUROOPA PIIRID KESKAJAL 9-11. sajandil ähvardasid Euroopat nii viikingite, ungarlaste kui ka araablaste sõjaretked.13.saj. üritasid mongolid oma võimuala Euroopas suurendada, kuid see neil ...
KESKAJA KULTUUR Keskaeg oli inimestele vaimse arengu aeg. Sellest ajast pärineb esimene põhiseadus Euroopas (Inglise Magna Charta 1215). Kujunema hakkasid teaduslikud mõtte-ja uurim...
RISTISÕDA LÄÄNEMERE LÕUNAKALDAL Baltikumi ristisõdade käivitamisel etendasid osa saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvid. Saksa kaupmeestel tekkisid Baltikumi suhtes kaubandus...
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ALGUS (1208-1215) 1208 a. saabusid Ugandisse sakslaste esindajad, kes nõudsid ugalastel käest saksa kaupmeestelt röövitud vara, kuid sellest keelduti. Suvel saatsid latgalite vanemad ...
VÕITLUSED AASTATEL 1211-1212 Piiskop Albert parandas suhteid Polotskiga vähendades seega vaenlaste arvu. 1211 a. asusid sakslased suure väega piirama Viljandi linnust. Kuigi linnus oli tugevalt ...
TURAIDA VAHERAHU Kuna eestlased, liivlased ja latgalid olid sõjast, näljast ja katkust kurnatud, alustati läbirääkimisi, mis lõppesid Turaida vaherahuga, millega peatati sõda kolmeks...
UGALA JA SAKALA ALISTUMINE 1215 a. lõppes Turaida vaherahu ja liivlased ning latgalid tungisid viivitamatult Läänemaale ning laastasid seda rängalt. Teine ristisõdijate vägi tungis Sakalasse n...
KOOSTÖÖ VENELASTEGA Eestlaste lüüasaamised sundisid neid otsima endale liitlasi ja võimalikeks liitlasteks kujunesid venelased, sest sakslaste pealetungid olid ka neid häirima hakanud. ...
MADISEPÄEVA LAHING 1217 a. valmistusid mõlemad pooled otsustavaks võitluseks. Lembitu algatusel üritati koguda kokku võimas ühisvägi ja samuti loodeti Vene abivägede peale. Madisepäeva...
LINDANISA LAHING Hoolimata sellest, et ristisõdijad olid suutnud end Sakalas ja Ugandis kindlustada, oli suurem osa Eestist veel vaba. 1218 a. kutsus piiskop Albert appi Taani kuning...
EESTI MANDRIOSA VALLUTAMINE 1220 a. sekkusid Eesti lahingutesse ka rootslased, kui kevadsuvel saabus maale Rootsi vägi eesotsas kuningas Johan Sverkerssoniga. Rootslased alahindasid eestlasi ja...
1222 AASTA ÜLESTÕUS EESTIS 1222.a. saabusid Valdemar II juhtimisel Saaremaale taanlased, kes hakkasid sinna kivilinnust rajama. Kuninga lahkumise järel aga piirasid saarlased linnuse ümber ja ...
KAOTUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Eestlaste kaotuse olulisemaks põhjuseks oli Lääne-Euroopa kõrgem arengutase. Eesti ühiskonnas puudus keskvõim, mis oleks suutnud kogu maa vaenlase vastu ühendada. Ma...
PAAVSTIRIIGI TEOSTAMISKATSE Euroopas möllasid poliitilised vastasseisud ja sisepoliitikat kujundas konflikt ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Paavstivõimu jaoks oli vastuvõetamatu, et ristius...
FEODAALRIIKIDE TEKE 1236 a. sai Mõõgavendade Ordu Saule lahingus leedulastelt lüüa ning 1237 a. ühinesid selle jäänused Saksa Orduga. See ordu sai endale Liivi Ordu nimetuse. 1238 a. sõ...
RISTISÕDADE LÕPP Eesti vallutamine ei lõpetanud ristisõdasid, sest ordu tähelepanu oli veel suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240 a. vallutati ristisõdijate p...
VASTUOLUD VÕÕRVÕIMUDE VAHEL Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid jätkusid 13.saj. 1297 a. tekkis tüli ordu ja Riia linna vahel. Sõja algul purustati Riia ordulinnus, kuid ordu pani oma sõjalise jõ...
EESTLASED VÕÕRVÕIMU ALL 13. SAJANDIL Maa vallutamise järel sõlmiti maakondadega lepingud, millega sätestati kaotajate kohustused ja mõningad õigused. Püsima jäi tavaõigus, kuigi kohtumõistmine talupoega...
EESTLASTE VASTUHAKK Pärast vabadusvõitluse lõppu püüdsid eestlased oma saatuse otsustamisel kaasa rääkida, eriti aktiivsed oldi Saaremaal. 1236 a. suutsid saarlased endid sakslaste võim...
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU ALGUS 1320ndail aastail arvati, et Taani kuningas plaanib Harju-ja Virumaa Saksa ordule müüa. Harju-Viru vasallid olid muutunud väga võimsaks, kuna Taani kuningas asus kau...
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU LAIENEMINE Juulis hakkasid mässama ka saarlased piirates sisse Pöide ordulinnuse ja neil õnnestus see alistada. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed, kuna ordumeister oli sealt la...
VANA-LIIVIMAA POLIITILINE JAGUNEMINE 1346 a. tekkinud Vana-Liivimaa jaotus püsis kuni 1561 aastani, mil Vana-Liivimaa lagunes. Liivi ordu suutis ennast oma valdustes tugevalt kehtestada ning ordu oli sa...
SEISUSED VANA-LIIVIMAAL 14.saj. kujunenud seisuslik jaotus jäi Eestis püsima 16. sajandini. Maa valitsemisest võttis osa neli seisust. Neist esimese moodustas Riia peapiiskop koos kõrgvaimu...
MAJANDUS VANA-LIIVIMAAL Keskaega nimetatakse Vana-Liivimaal kuldseks perioodiks, kuna jõukus kasvas kogu maal, millest annab tunnistust rahvastiku kiire kasv. Muistse vabadusvõitluse lõpus ...
PÕLLUMAJANDUS VANA-LIIVIMAAL Majanduse aluseks oli viljakasvatus. Lääne-Euroopas oli manufaktuuride arenemise tõttu suur nõudlus vilja järgi ning selle eest maksti hästi. Rehehoonetes suitsu käe...
HANSAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL Hansa Liidu linnade kaudu käis aktiivne väliskaubandus. Hansa Liit tekkis järk-järgult ja oli linnade ja kaupmeeste ühendus, mis tegeles ühiselt oma varade turvamise...
IDAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL Ühelt poolt käidi Venemaaga kaubanduslikult tihedalt läbi, kuid teiselt poolt tunnetati pidevat ohtu Venemaa poolt ja oldi mures, et kaubanduse kaudu jõuab sinna ka ...
LINNADE KUJUNEMINE KESKAJAL Tallinn, Narva ja Rakvere võtsid kasutusele Lüübeki linnaõiguse. Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtestati pii...
LINNADE JUHTIMINE KESKAJAL Linnade elukorraldus oli olenemata erinevatest linnaõigustest suhteliselt sarnane. Kõrgeimaks võimuorganiks oli nõukogu ehk raad, kuhu kuulusid raehärrad ja bürgerme...
TSUNFTID JA GILDID Keskaegsed käsitöölised ühinesid ametite kaupa tsunftidesse, mille siseelu kujundas rae poolt kirjutatud põhikiri ehk skraa. Tsunfti liikmeskond jagunes meistriteks,...
VANA-LIIVIMAA LINNADE VÄLISILME Linnad olid olulised kultuurikeskused. Suuremad linnad rajasid enda ümber kivist ringmüüri, väiksemad piirdusid muldvallide ja puidust piiretega. Vallide ümber kaeva...
POLIITIKA VANA-LIIVIMAAL Vana-Liivimaal oli rohkelt sisevõitlusi Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel, mille süvapõhjuseks oli hegemooniataotlus. Mõlemad tahtsid asuda Vana-Liivimaa juhtival...
DAMEROW JA DANZIGI KONVERENTS 14.saj. teisel poolel jõudis ordu ja peapiiskopkonna vaenutsemine uuele tasemele, mil peapiiskopiks sai Fromhold von Vifhusen ja Tartu piiskopiks tema vend Johannes....
MAAPÄEVAD VANA-LIIVIMAAL Siiski oli kõigest hoolimata Vana-Liivimaal olemas ühtsustunne, mille avalduseks olid näiteks maapäevad, mida hakati pidama 15.saj. alguses. 13.saj. algusest olid Li...
TALUPOEGADE JAGUNEMINE KESKAJAL Enamus eestlasi jäi ka linnade tekkides maarahvaks, põhiliselt põlluharijatest talupoegadeks. Maksustamiseks oli nii läänistatud kui läänistamata maa jaotatud vakust...
MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUS Muinasajal mõisate tekke algul tähendas mõis suuremat omaette talu. Hiljem omandas see teise tähenduse. Talupoegadele teotöö kohustuse panemisest sai alguse pärisorj...
ELUOLU MAAL Kuigi 15.saj. piirati talupoegade liikumisvabadust, siis lubati neil samas relva kanda, mis on aga vaba inimese tunnus. 1507 a. alles keelati lõplikult talupoegadel ...
EESTLASED LINNADES Linnad vajasid töökäsi ja seetõttu ei tahetud eriti ka sinna põgenenud talupoegasid välja anda (v.a. adratalu peremees või tema vanem poeg). Linnas said eestlased mõ...
KATOLIIKLIK KULTUURIELU KESKAJAL Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel põhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, dipl...
TALURAHVA USUND 13. ja 14.saj. esines eestlaste seas veel vastuseisu ristiusule. On andmeid “ristimise mahapesemisest” ja “usust äralangemisest”. Lõpuks aga hakkas ristiusk eestlast...
ARHITEKTUUR JA KUNST Ordu ja piiskopide valitsemisaegne sajand kuulub kunstiajalooliselt gootika ajajärku. Gooti stiil valitses nii arhitektuuris, maalis, skulptuuris kui ka rõivastuses....
VANA-LIIVIMAA LÕPU ALGUS 16. sajandiks oli Euroopas alanud tsentraliseeritud võimuga rahvusriikide ajastu, Vana-Liivimaal aga nõrgenes kokkukuuluvustunne veelgi. 15. sajand möödus Liivimaal...
USUPUHASTUSE ALGUS 16. sajandiks oli katoliku kirik jõudnud sügavasse kriisi, kuna usuellu tungisid üha tugevamalt sisse maised huvid. Kiriklikud ametikohad olid ostetavad ja vaimuliku...
USUPUHASTUSE JÕUDMINE EESTISSE 1523 a. jõudis usupuhastus Tallinna ja Tartusse. Tartus õnnestus piiskop Johann Blankenfeldil sundida lahkuma Lutheri õpilane Hermann Marsow, kes siirdus Tallinna. T...
USUPUHASTUS MAAL Kuna tol ajal arvati talupojad samausulisteks oma isandatega, siis seal kulges usupuhastus teistmoodi. 1525 a. maapäeval teatasid vasallid oma otsusest jääda katolii...
LIIVI SÕDA: VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 16. saj. keskpaigaks oli Vana-Liivimaa oluliselt nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi teisi riike. Kasvav heaolu oli kaotanud ka ohutunde ning ei pööratud tähelepanu om...
LIIVI SÕJA EELLUGU 1550 aastatel tekkis Vana-Liivimaal hirm idaohu vastu. 1554 a. said ordumeister ja Tartu piiskopi esindajad ülesandeks pikendada rahulepingut Venemaaga. Venemaa aga ...
VENEMAA RÜNNAK 22. jaanuaril 1558 a. tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Eestisse, kus rüüstati Virumaad ja Tartu piiskopkonda. Tegemist oli pigem rüüste-ja hirmu...
LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING 1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning p...
TALUPOEGADE ÜLESTÕUS Sõda oli talupoegadele raske ja neid koormati uute maksudega ning võeti sõjaväkke. Talupojad nägid sakslaste nõrkust ja hakkasid nende vastu välja astuma. 1560 a. se...
TALLINNA JA PÕHJA-EESTI ALISTUMINE ROOTSILE 1558 a. käisid Saaremaa talupojad Turus resideeruva Rootsi asevalitseja hertsog Johani juures kinnitades enda valmisolekut hakata Rootsi alamateks. Kui Rootsis tuli ...
LIIVI SÕJA LÕPP 1569 a. ühinesid Poola ja Leedu ühisriigiks Rzeczpospolita. 1568 aastal oli toimunud võimupööre ka Rootsis, kus võimule tuli poolameelne Johan III. Poola-Rootsi suht...
POOLA VÕIM LÕUNA-EESTIS Tartu oli pikka aega olnud Moskva võimu all ja omas sidemeid Moskavaga. Poolakate kaugem eesmärk oli Venemaa allutamine Poolale ja katoliiklusele ning seetõttu sobis...
ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS Tallinnas algas Rootsi aeg 1561 a. aga ülejäänut Põhja-Eestit hakkasid Rootslased valitsema alles pärast Pljussa vaherahu. Stockholm tunnistas algul vastumeelselt aa...
TAANI VÕIM SAAREMAAL Ka Saaremaal nõustus kuningavõim aadlike laialdaste õigustega ja sinna määrati kuninga asehaldur. Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud alev arenes väikelinnaks...
POOLA-ROOTSI SÕJAD 1600 a. jõudsid kuningas Sigismund III ja hertsog Karli vahelised pinged vaenutegevuseni. Esimesed lahingud peeti Soomes ja Rootsis ning siis kandus sõda Eestisse. E...
ÜLEMINEKUAJA KULTUUR Sõdade ajajärku Liivi sõjast kuni Poola-Rootsi sõdade lõpuni võib pidada üleminekuajaks, mis elu Vana-Liivimaal pea peale pööras. Nimelt algasid sõjad keskajal, kuid...
LIIVIMAA RISTISÕJA KRONOLOOGIA 1184 – liivlaste asualale Väina (Daugava) jõe suudmesse saabus Meinhard, kes asus eeldatavasti kokkuleppel liivlastega Ükskülas (liivi keeles Ikšķile) kirikutehitam...
11-13 SAJAND KRONOLOOGIA 11. sajand 1030 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu ja Tarbatu vallutamine ning Jurjevi linnuse asutamine[13] 1032 – Raudvärava merelahing ee...