TaskuTark
  • 1. klass
    • Eesti keel
      • Lugemisrõõm
      • Õppeaasta
    • Inglise keel
      • Sõnad
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 2. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppevideod
      • Sõnad
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 3. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppeaasta
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 4. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppevideod
      • Sõnad
      • Põhireeglid
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 5. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Inglise keele grammatika
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Matemaatika põhivara
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 6. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Inglise keele grammatika
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Saksa keel
      • Saksa keele grammatika
    • Soome keel
      • Sõnad ja väljendid
      • Eesti-Soome kooligrammatika sõnastik
    • Testi oma teadmisi
  • 7. klass
    • Ajalugu
      • Keskaeg
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 8. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Valemid
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Keemia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Perioodilisustabel
    • Matemaatika
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Testi oma teadmisi
  • 9. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Valemid
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Keemia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • 3. Anorgaaniline keemia. Laiendatud konspekt olümpiaadideks
    • Matemaatika
      • Põhikooli matemaatika eksamiks kordamine
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 10. klass
    • Ajalugu
      • Üldajalugu - maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
      • Eesti ajalugu
      • Eesti ajaloo kronoloogia
      • 1. kursus
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. Sissejuhatus füüsikasse
      • 2. Mehaanika
      • Valemid
      • Tabelid
    • Geograafia
      • 1. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus
      • 2. kursus: Maa kui süsteem
    • Keemia
      • 1. Keemia alused
      • 2. Metallid
    • Matemaatika
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Muusika ajalugu
      • 1. kursus
      • 2. kursus
    • Vene keel
      • Vene keele grammatika
    • Testi oma teadmisi
  • 11. klass
    • Bioloogia
      • 1. Elu organiseerituse tasemed
      • 2. Metabolism ja teised eluavaldused
    • Füüsika
      • 3.kursus – Elektromagnetism
      • 4. kursus: Energia
      • Valemid
      • Tabelid
    • Geograafia
      • 3. kursus: Loodusvarad
    • Keemia
      • 3. Mittemetallid
      • 4. Orgaanilised ained
    • Matemaatika
      • Funktsioonid ja jada
      • Trigonomeetria
    • Muusika ajalugu
      • 2. kursus
    • Testi oma teadmisi
  • 12. klass
    • Ajalugu
      • 4. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel
    • Bioloogia
      • 3. Geneetika
      • 4. Evolutsioon ja keskkonnakaitse
    • Eesti keel
      • Kirjandiabi
    • Füüsika
      • 5. kursus: Mikro- ja megamaailma füüsika
      • Valemid
      • Tabelid
    • Matemaatika
      • Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika
      • Integraal
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Muusika ajalugu
      • 3. kursus
    • Vene keel
      • Vene keele grammatika
    • Testi oma teadmisi
  • Õppeained
    • Ajalugu
    • Bioloogia
    • Eesti keel
    • Füüsika
    • Geograafia
    • Inglise keel
    • Keemia
    • Loodus- ja inimeseõpetus
    • Loodusõpetus
    • Matemaatika
    • Muusika ajalugu
    • Muusikaõpetus
    • Saksa keel
    • Soome keel
    • Vene keel
OTSI SIIT
10. klass
  • 1. klass
  • 2. klass
  • 3. klass
  • 4. klass
  • 5. klass
  • 6. klass
  • 7. klass
  • 8. klass
  • 9. klass
  • 11. klass
  • 12. klass
Ajalugu
  • Eesti keel
  • Füüsika
  • Geograafia
  • Keemia
  • Matemaatika
  • Muusika ajalugu
  • Vene keel
1. kursus
  • Eesti ajaloo kronoloogia
  • Eesti ajalugu
  • Üldajalugu - maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
10. klass›Ajalugu›1. kursus

AJALOO ALGUS: INIMESE KUJUNEMINE

5 miljonit aastat tagasi - algas inimese kujunemise lugu ehk antropogenees. 3,6 miljonit aastat tagasi - kahel jalal kõndiv inimene (australopiteekused). 2 miljonit ...

AJALOOLISE AJA PERIOODID

  LÄÄNE-EUROOPA AJALOOLISE AJA   JAOTUS ARHEOLOOGID kiviaeg pronksiaeg rauaaeg vanem e. paleoliitikum keskmine e. mesoliitikum noorem e. neoliitikum       AJAL...

KERAAMIKA EESTIS KIVIAJAL

Kammkeraamika Umbes 7000 aastat tagasi algas Eestis neoliitikum. Sel perioodil õppisid inimesed  valmistama veekindlaid savinõusid, mille jäänused on arheoloogidele ...

KATSED ALLUTADA EESTIT

10. sajandist pärinevad esimesed andmed Vene vürstide katsetest Eestis makse koguda. 1030 a. korraldas viikingitaustaga vürst Jaroslav Tark sõjaretke Eestisse vallut...

EESTI SUHTED LÄÄNEGA

12. sajandil olid eestlastel sõjakad suhted ka lääne suunal, mis läksid eriti teravaks 12.saj. lõpus. Kroonik Saxo Grammaticuse järgi korraldasid eestlased 1170 a. s...

EESTI JA KATOLIKU KIRIK

Eesti sattus 10-11 sajandil kristlike riikide vahele, kuna Taani, Rootsi ja Venemaa olid vastu võtnud ristiusu. 1054 a. jagunes kristlus katoliikluseks ja õigeusuks....

EESTLASED MUINASAJA LÕPUL

Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab 13.saj alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200...

HALDUSJAOTUS JA LINNUSED

Eesti jagunes maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Suuremateks maakondadeks olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, väiksemad olid Revala ja Harjum...

MUINASUSUND JA MAAILMAPILT

Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Ka teiste Euroopa rahvaste eelkristlikud usu...

EUROOPA KESKAEG

Keskaeg jääb antiikaja ja uusaja vahele ning selle alguseks peetakse Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist 5 sajandil.   KESKAJA  AJALINE JAOTUS varakeskaeg kõrgkeskaeg...

KIRIK KESKAJAL

Keskajal määras ristiusk ideoloogilise raamistiku. Ristiusu peamised voolud olid rooma-katoliku kirik (katoliiklus) ja kreeka-katoliku kirik (õigeusk). 10. sajandil ...

ÜHISKOND KESKAJAL

Tolleaegne ühiskond oli feodaalühiskond, mis jagunes seisusteks: vaimulikkond, aadlid, linnakodanikud ja talupojad. Kujunes välja püsiv sotsiaalne ja õiguslik korral...

EUROOPA PIIRID KESKAJAL

9-11. sajandil ähvardasid Euroopat nii viikingite, ungarlaste kui ka araablaste sõjaretked.13.saj. üritasid mongolid oma võimuala Euroopas suurendada, kuid see neil ...

KESKAJA KULTUUR

Keskaeg oli inimestele vaimse arengu aeg. Sellest ajast pärineb esimene põhiseadus Euroopas (Inglise Magna Charta 1215). Kujunema hakkasid teaduslikud mõtte-ja uurim...

RISTISÕDA LÄÄNEMERE LÕUNAKALDAL

Baltikumi ristisõdade käivitamisel etendasid osa saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvid. Saksa kaupmeestel tekkisid Baltikumi suhtes kaubandus...

MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ALGUS (1208-1215)

1208 a. saabusid Ugandisse sakslaste esindajad, kes nõudsid ugalastel käest saksa kaupmeestelt röövitud vara, kuid sellest keelduti. Suvel saatsid latgalite vanemad ...

VÕITLUSED AASTATEL 1211-1212

Piiskop Albert parandas suhteid Polotskiga vähendades seega vaenlaste arvu. 1211 a. asusid sakslased suure väega piirama Viljandi linnust. Kuigi linnus oli tugevalt ...

TURAIDA VAHERAHU

Kuna eestlased, liivlased ja latgalid olid sõjast, näljast ja katkust kurnatud, alustati läbirääkimisi, mis lõppesid Turaida vaherahuga, millega peatati sõda kolmeks...

UGALA JA SAKALA ALISTUMINE

1215 a. lõppes Turaida vaherahu ja liivlased ning latgalid tungisid viivitamatult Läänemaale ning laastasid seda rängalt. Teine ristisõdijate vägi tungis Sakalasse n...

KOOSTÖÖ VENELASTEGA

Eestlaste lüüasaamised sundisid neid otsima endale liitlasi ja võimalikeks liitlasteks kujunesid venelased, sest sakslaste pealetungid olid ka neid häirima hakanud. ...

MADISEPÄEVA LAHING

1217 a. valmistusid mõlemad pooled otsustavaks võitluseks. Lembitu algatusel üritati koguda kokku võimas ühisvägi ja samuti loodeti Vene abivägede peale. Madisepäeva...

LINDANISA LAHING

Hoolimata sellest, et ristisõdijad olid suutnud end Sakalas ja Ugandis kindlustada, oli suurem osa Eestist veel vaba. 1218 a. kutsus piiskop Albert appi Taani kuning...

EESTI MANDRIOSA VALLUTAMINE

1220 a. sekkusid Eesti lahingutesse ka rootslased, kui kevadsuvel saabus maale Rootsi vägi eesotsas kuningas Johan Sverkerssoniga. Rootslased alahindasid eestlasi ja...

1222 AASTA ÜLESTÕUS EESTIS

1222.a. saabusid Valdemar II juhtimisel Saaremaale taanlased, kes hakkasid sinna kivilinnust rajama. Kuninga lahkumise järel aga piirasid saarlased linnuse ümber ja ...

KAOTUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED

Eestlaste kaotuse olulisemaks põhjuseks oli Lääne-Euroopa kõrgem arengutase. Eesti ühiskonnas puudus keskvõim, mis oleks suutnud kogu maa vaenlase vastu ühendada. Ma...

PAAVSTIRIIGI TEOSTAMISKATSE

Euroopas möllasid poliitilised vastasseisud  ja sisepoliitikat kujundas konflikt ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Paavstivõimu jaoks oli vastuvõetamatu, et ristius...

FEODAALRIIKIDE TEKE

1236 a. sai Mõõgavendade Ordu Saule lahingus leedulastelt lüüa ning 1237 a. ühinesid selle jäänused Saksa Orduga. See ordu sai endale Liivi Ordu nimetuse. 1238 a. sõ...

RISTISÕDADE LÕPP

Eesti vallutamine ei lõpetanud ristisõdasid, sest ordu tähelepanu oli veel suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240 a. vallutati ristisõdijate p...

VASTUOLUD VÕÕRVÕIMUDE VAHEL

Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid jätkusid 13.saj. 1297 a. tekkis tüli ordu ja Riia linna vahel. Sõja algul purustati Riia ordulinnus, kuid ordu pani oma sõjalise jõ...

EESTLASED VÕÕRVÕIMU ALL 13. SAJANDIL

Maa vallutamise järel sõlmiti maakondadega lepingud, millega sätestati kaotajate kohustused ja mõningad õigused. Püsima jäi tavaõigus, kuigi kohtumõistmine talupoega...

EESTLASTE VASTUHAKK

Pärast vabadusvõitluse lõppu püüdsid eestlased oma saatuse otsustamisel kaasa rääkida, eriti aktiivsed oldi Saaremaal. 1236 a. suutsid saarlased endid sakslaste võim...

JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU ALGUS

1320ndail aastail arvati, et Taani kuningas plaanib Harju-ja Virumaa Saksa ordule müüa. Harju-Viru vasallid olid muutunud väga võimsaks, kuna Taani kuningas asus kau...

JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU LAIENEMINE

Juulis hakkasid mässama ka saarlased piirates sisse Pöide ordulinnuse ja neil õnnestus see alistada. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed, kuna ordumeister oli sealt la...

VANA-LIIVIMAA POLIITILINE JAGUNEMINE

1346 a. tekkinud Vana-Liivimaa jaotus püsis kuni 1561 aastani, mil Vana-Liivimaa lagunes. Liivi ordu suutis ennast oma valdustes tugevalt kehtestada ning ordu oli sa...

SEISUSED VANA-LIIVIMAAL

14.saj. kujunenud seisuslik jaotus jäi Eestis püsima 16. sajandini. Maa valitsemisest võttis osa neli seisust. Neist esimese moodustas Riia peapiiskop koos kõrgvaimu...

MAJANDUS VANA-LIIVIMAAL

Keskaega nimetatakse Vana-Liivimaal kuldseks perioodiks, kuna jõukus kasvas kogu maal, millest annab tunnistust rahvastiku kiire kasv. Muistse vabadusvõitluse lõpus ...

PÕLLUMAJANDUS VANA-LIIVIMAAL

Majanduse aluseks oli viljakasvatus. Lääne-Euroopas oli manufaktuuride arenemise tõttu suur nõudlus vilja järgi ning selle eest maksti hästi. Rehehoonetes suitsu käe...

HANSAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL

Hansa Liidu linnade kaudu käis aktiivne väliskaubandus. Hansa Liit tekkis järk-järgult ja oli linnade ja kaupmeeste ühendus, mis tegeles ühiselt oma varade turvamise...

IDAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL

Ühelt poolt käidi Venemaaga kaubanduslikult tihedalt läbi, kuid teiselt poolt tunnetati pidevat ohtu Venemaa poolt ja oldi mures, et kaubanduse kaudu jõuab sinna ka ...

LINNADE KUJUNEMINE KESKAJAL

Tallinn, Narva ja Rakvere võtsid kasutusele Lüübeki linnaõiguse. Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtestati pii...

LINNADE JUHTIMINE KESKAJAL

Linnade elukorraldus oli olenemata erinevatest linnaõigustest suhteliselt sarnane. Kõrgeimaks võimuorganiks oli nõukogu ehk raad, kuhu kuulusid raehärrad ja bürgerme...

TSUNFTID JA GILDID

Keskaegsed käsitöölised ühinesid ametite kaupa tsunftidesse, mille siseelu kujundas rae poolt kirjutatud põhikiri ehk skraa. Tsunfti liikmeskond jagunes meistriteks,...

VANA-LIIVIMAA LINNADE VÄLISILME

Linnad olid olulised kultuurikeskused. Suuremad linnad rajasid enda ümber kivist ringmüüri, väiksemad piirdusid muldvallide ja puidust piiretega. Vallide ümber kaeva...

POLIITIKA VANA-LIIVIMAAL

Vana-Liivimaal oli rohkelt sisevõitlusi Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel, mille süvapõhjuseks oli hegemooniataotlus. Mõlemad tahtsid asuda Vana-Liivimaa juhtival...

DAMEROW JA DANZIGI KONVERENTS

14.saj. teisel poolel jõudis ordu ja peapiiskopkonna vaenutsemine uuele tasemele, mil peapiiskopiks sai Fromhold von Vifhusen ja Tartu piiskopiks tema vend Johannes....

MAAPÄEVAD VANA-LIIVIMAAL

Siiski oli kõigest hoolimata Vana-Liivimaal olemas ühtsustunne, mille avalduseks olid näiteks maapäevad, mida hakati pidama 15.saj. alguses. 13.saj. algusest olid Li...

TALUPOEGADE JAGUNEMINE KESKAJAL

Enamus eestlasi jäi ka linnade tekkides maarahvaks, põhiliselt põlluharijatest talupoegadeks. Maksustamiseks oli nii läänistatud kui läänistamata maa jaotatud vakust...

MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUS

Muinasajal mõisate tekke algul tähendas mõis suuremat omaette talu. Hiljem omandas see teise tähenduse. Talupoegadele teotöö kohustuse panemisest sai alguse pärisorj...

ELUOLU MAAL

Kuigi 15.saj. piirati talupoegade liikumisvabadust, siis lubati neil samas relva kanda, mis on aga vaba inimese tunnus. 1507 a. alles keelati lõplikult talupoegadel ...

EESTLASED LINNADES

Linnad vajasid töökäsi ja seetõttu ei tahetud eriti ka sinna põgenenud talupoegasid välja anda (v.a. adratalu peremees või tema vanem poeg). Linnas said eestlased mõ...

KATOLIIKLIK KULTUURIELU KESKAJAL

Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel põhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, dipl...

TALURAHVA USUND

13. ja 14.saj. esines eestlaste seas veel vastuseisu ristiusule. On andmeid “ristimise mahapesemisest” ja “usust äralangemisest”. Lõpuks aga hakkas ristiusk eestlast...

ARHITEKTUUR JA KUNST

Ordu ja piiskopide valitsemisaegne sajand kuulub kunstiajalooliselt gootika ajajärku. Gooti stiil valitses nii arhitektuuris, maalis, skulptuuris kui ka rõivastuses....

VANA-LIIVIMAA LÕPU ALGUS

16. sajandiks oli Euroopas alanud tsentraliseeritud võimuga rahvusriikide ajastu,  Vana-Liivimaal aga nõrgenes kokkukuuluvustunne veelgi. 15. sajand möödus Liivimaal...

USUPUHASTUSE ALGUS

16. sajandiks oli katoliku kirik jõudnud sügavasse kriisi, kuna usuellu tungisid üha tugevamalt sisse maised huvid. Kiriklikud ametikohad olid ostetavad ja vaimuliku...

USUPUHASTUSE JÕUDMINE EESTISSE

1523 a. jõudis usupuhastus Tallinna ja Tartusse. Tartus õnnestus piiskop Johann Blankenfeldil sundida lahkuma Lutheri õpilane Hermann Marsow, kes siirdus Tallinna. T...

USUPUHASTUS MAAL

Kuna tol ajal arvati talupojad samausulisteks oma isandatega, siis seal kulges usupuhastus teistmoodi. 1525 a. maapäeval teatasid vasallid oma otsusest jääda katolii...

LIIVI SÕDA: VÄLISPOLIITILINE OLUKORD

16. saj. keskpaigaks oli Vana-Liivimaa oluliselt nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi teisi riike. Kasvav heaolu oli kaotanud ka ohutunde ning ei pööratud tähelepanu om...

LIIVI SÕJA EELLUGU

1550 aastatel tekkis Vana-Liivimaal hirm idaohu vastu. 1554 a. said ordumeister ja Tartu piiskopi esindajad ülesandeks pikendada rahulepingut Venemaaga. Venemaa aga ...

VENEMAA RÜNNAK

22. jaanuaril 1558 a. tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Eestisse, kus  rüüstati Virumaad ja Tartu piiskopkonda. Tegemist oli pigem rüüste-ja hirmu...

LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING

1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning p...

TALUPOEGADE ÜLESTÕUS

Sõda oli talupoegadele raske ja neid koormati uute maksudega ning võeti sõjaväkke. Talupojad nägid sakslaste nõrkust ja hakkasid nende vastu välja astuma. 1560 a. se...

TALLINNA JA PÕHJA-EESTI ALISTUMINE ROOTSILE

1558 a. käisid Saaremaa talupojad Turus resideeruva Rootsi asevalitseja hertsog Johani juures kinnitades enda valmisolekut hakata Rootsi alamateks. Kui Rootsis tuli ...

LIIVI SÕJA LÕPP

1569 a. ühinesid Poola ja Leedu ühisriigiks Rzeczpospolita. 1568 aastal oli toimunud võimupööre ka Rootsis, kus võimule tuli poolameelne Johan III. Poola-Rootsi suht...

POOLA VÕIM LÕUNA-EESTIS

Tartu oli pikka aega olnud Moskva võimu all ja omas sidemeid Moskavaga. Poolakate kaugem eesmärk oli Venemaa allutamine Poolale ja katoliiklusele ning seetõttu sobis...

ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS

Tallinnas algas Rootsi aeg 1561 a. aga ülejäänut Põhja-Eestit hakkasid Rootslased valitsema alles pärast Pljussa vaherahu. Stockholm tunnistas algul vastumeelselt aa...

TAANI VÕIM SAAREMAAL

Ka Saaremaal nõustus kuningavõim aadlike laialdaste õigustega ja sinna määrati kuninga asehaldur. Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud alev arenes väikelinnaks...

POOLA-ROOTSI SÕJAD

1600 a. jõudsid kuningas Sigismund III ja hertsog Karli vahelised pinged vaenutegevuseni. Esimesed lahingud peeti Soomes ja Rootsis ning siis kandus sõda Eestisse. E...

ÜLEMINEKUAJA KULTUUR

Sõdade ajajärku Liivi sõjast kuni Poola-Rootsi sõdade lõpuni võib pidada üleminekuajaks, mis elu Vana-Liivimaal pea peale pööras. Nimelt algasid sõjad keskajal, kuid...

LIIVIMAA RISTISÕJA KRONOLOOGIA

1184 – liivlaste asualale Väina (Daugava) jõe suudmesse saabus Meinhard, kes asus eeldatavasti kokkuleppel liivlastega Ükskülas (liivi keeles Ikšķile) kirikutehitam...

11-13 SAJAND KRONOLOOGIA

11. sajand 1030 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu ja Tarbatu vallutamine ning Jurjevi linnuse asutamine[13] 1032 – Raudvärava merelahing ee...
Midagi on puudu või soovid lisada?
ajax_load
© TaskuTark 2018   Vastab riiklikele õppekavadele
  • Meist
  • Privaatsus
  • Tagasiside