TaskuTark
  • 1. klass
    • Eesti keel
      • Lugemisrõõm
      • Õppeaasta
    • Inglise keel
      • Sõnad
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 2. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppevideod
      • Sõnad
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 3. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppeaasta
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 4. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppevideod
      • Sõnad
      • Põhireeglid
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 5. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Inglise keele grammatika
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Matemaatika põhivara
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 6. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Inglise keele grammatika
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Saksa keel
      • Saksa keele grammatika
    • Soome keel
      • Sõnad ja väljendid
      • Eesti-Soome kooligrammatika sõnastik
    • Testi oma teadmisi
  • 7. klass
    • Ajalugu
      • Keskaeg
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 8. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Valemid
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Keemia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Perioodilisustabel
    • Matemaatika
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Testi oma teadmisi
  • 9. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Valemid
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Keemia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • 3. Anorgaaniline keemia. Laiendatud konspekt olümpiaadideks
    • Matemaatika
      • Põhikooli matemaatika eksamiks kordamine
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 10. klass
    • Ajalugu
      • Üldajalugu - maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
      • Eesti ajalugu
      • Eesti ajaloo kronoloogia
      • 1. kursus
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. Sissejuhatus füüsikasse
      • 2. Mehaanika
      • Valemid
      • Tabelid
    • Geograafia
      • 1. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus
      • 2. kursus: Maa kui süsteem
    • Keemia
      • 1. Keemia alused
      • 2. Metallid
    • Matemaatika
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Muusika ajalugu
      • 1. kursus
      • 2. kursus
    • Vene keel
      • Vene keele grammatika
    • Testi oma teadmisi
  • 11. klass
    • Bioloogia
      • 1. Elu organiseerituse tasemed
      • 2. Metabolism ja teised eluavaldused
    • Füüsika
      • 3.kursus – Elektromagnetism
      • 4. kursus: Energia
      • Valemid
      • Tabelid
    • Geograafia
      • 3. kursus: Loodusvarad
    • Keemia
      • 3. Mittemetallid
      • 4. Orgaanilised ained
    • Matemaatika
      • Funktsioonid ja jada
      • Trigonomeetria
    • Muusika ajalugu
      • 2. kursus
    • Testi oma teadmisi
  • 12. klass
    • Ajalugu
      • 4. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel
    • Bioloogia
      • 3. Geneetika
      • 4. Evolutsioon ja keskkonnakaitse
    • Eesti keel
      • Kirjandiabi
    • Füüsika
      • 5. kursus: Mikro- ja megamaailma füüsika
      • Valemid
      • Tabelid
    • Matemaatika
      • Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika
      • Integraal
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Muusika ajalugu
      • 3. kursus
    • Vene keel
      • Vene keele grammatika
    • Testi oma teadmisi
  • Õppeained
    • Ajalugu
    • Bioloogia
    • Eesti keel
    • Füüsika
    • Geograafia
    • Inglise keel
    • Keemia
    • Loodus- ja inimeseõpetus
    • Loodusõpetus
    • Matemaatika
    • Muusika ajalugu
    • Muusikaõpetus
    • Saksa keel
    • Soome keel
    • Vene keel
OTSI SIIT
10. klass
  • 1. klass
  • 2. klass
  • 3. klass
  • 4. klass
  • 5. klass
  • 6. klass
  • 7. klass
  • 8. klass
  • 9. klass
  • 11. klass
  • 12. klass
Füüsika
  • Ajalugu
  • Eesti keel
  • Geograafia
  • Keemia
  • Matemaatika
  • Muusika ajalugu
  • Vene keel
1. Sissejuhatus füüsikasse
  • 2. Mehaanika
  • Tabelid
  • Valemid
10. klass›Füüsika›1. Sissejuhatus füüsikasse
Testi oma teadmisi

*Sisukord. Sissejuhatus füüsikasse

Füüsika 10.klass Füüsika. Sissejuhatus füüsikasse I KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Sissejuhatus füüsikasse Maailm. Loodus Loodusteadused Vaatleja Füüsikaline tun...

Maailm. Loodus

Maailm – kõik see, mis ümbritseb konkreetset inimest (meid) samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. Maailmapilt – teadmiste süsteem, millega inimene tunnetab teda ümbrit...

Loodusteadused

Loodusteadused – teadused, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning suudavad pädevalt ennustada uute nähtuste olemasolu. Loodusteadused o...

Vaatleja

Vaatleja – iga inimene, kes kogub infot looduse kohta oma meeleorganite (silmad, kõrvad, nina, keel jne) abil. Kuna iga vaatleja poolt kogutav info on subjektiivne j...

Füüsikaline tunnetusprotsess:

(1) Looduses leiab aset mingi vaadeldav sündmus => (2) Sündmust kirjeldav info (signaal) jõuab vaatlejani => (3) ning võetakse vastu erinevate retseptorite abi...

Nähtavushorisont

Nähtavushorisont on piir, milleni vaatlejal (teadlastel) on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Eristatakse sisemist- ja v...

Füüsika põhieesmärk ja põhiülesanne

Füüsika ei kirjelda mitte loodust kui objektiivset reaalsust, vaid selle peegeldust (paljude)  vaatleja(te ühistes) kujutlustes. Füüsika põhieesmärk on saavutada par...

Looduse struktuuritasemed

Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja mega­maailma. Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi saame uurida nägemismeelt ...

Loodusteaduslik füüsika uurimismeetod

Meetod on reeglite ning nende rakendamisel kasutatavate võtete kogum, mis võimaldab saavutada teatud eesmärke. Loodusteaduslik meetodi (sageli nimetatud ka teaduslik...

Vaatlus ja katse

Vaatlemine on loodusliku protsessi kohta info kogumine ilma sellesse sekkumata. Katse ehk eksperiment (paremal pildil) on olukord, kus loodusnähtus kutsutakse esile ...

Loodusteadusliku meetodi põhimõisted

Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või kats...

Teaduslikud käsitlused

Loodusteadusliku käsitluse korral kasutatakse eelistatult kvalitatiivseid (mõõtmisi mitte eeldavaid) hinnanguid ning looduse uurimisel liigutakse üksikult üldisele (...

Füüsikaline suurus. Mõõtmine

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mingi omaduse kirjeldus, mida on võimalik väljendada arvuliselt. Füüsikalisi suurusi mõõdetakse vaatluste ja katsete käigus...

Otsene ja kaudne mõõtmine

Otseseks mõõtmiseks nimetatakse mõõt­mist, kus füüsikalist suurust võrreldakse etaloniga (mõõt­­ühikuga) vahetult. Otsese mõõtmise puhul loetakse mõõtmistulemus vast...

Mõõteriistad. Kalibreerimine

Nii otsestel kui ka kaudsetel mõõtmistel kasutatakse mõõtevahendeid (mõõteriistu) – need on kindlate omadustega tehnilised seadeldised, mida saab kasutada vastavate ...

Metroloogia. Mõõteseadus. Taatlemine

Loodus­teadus­likke mõõtmisi reguleerivat teadusharu nimetatakse metroloogiaks. Igapäevaelus aset leidvaid mõõtmisi reguleerib Riigikogu poolt 2004. aastal kehtestat...

Mõõtühikute süsteemid

Mõõtühikute süsteem on kokku lepitud põhiühikutest ning nendest tuletatud ühikutest moo­dus­ta­tud kogum, mida erinevad mõõtjad saavad teineteisest sõltumatult kasut...

Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (SI)

Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (Systéme International d´unités ehk SI) on 1960. aastal ülemaailmselt eelistatuks tunnistatud mõõtühikute süsteem, mille põhiühiku...

Tuletatud ühikud

Tuletatud ühikud on suuruste vaheliste seoste abil põhiühikuid kasutades saadud ühikud. Tuletatud ühiku seose saamiseks SI ühikutega, tuleb aluseks võtta vastava suu...

Kordsed ühikud

SI on detsimaalne süsteem, kus suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnen­deesliiteid (kümne astmetega korrutamist). Põhiühikust vastav arv korda e...

SI põhiühikud

Pikkusühik meeter (1m) defineeriti 1790. aastalk kui 10-7 (kümnemiljondik) Pariisi läbiva meridiaani veerand­pik­kusest – see tähendab mõõdeti (hinnati ära) Maa ümbe...

Mõõteviga

Mõõteveaks nimetatakse mõõteväärtuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahet. Mida väiksem on mõõteviga, seda täpsem on mõõtmine. Kuna me ei saa põhimõtteliselt k...

Mõõtemääramatus. Usaldusnivoo

Mõõtemääramatus on (väga) paljude mõõtmiste mõõtevigadest statistiliste meetoditega saadud suurus, mis iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste ...

A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve

A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid. (1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, sii...

Määramatuse leidmine kaudsel mõõtmisel

Määramatuse leidmiseks kaudsel mõõtmisel: Mõõdetakse otseselt suuruse kaudseks mõõtmiseks (arvutamiseks) vajalikud suurused ning arvutatakse nende tõenäoliste suurus...

Mõõtmistulemuste kujutamine graafikul

Kui otsitakse seost kahe füüsikalise suuruse vahel, siis nimetatakse suurust, millele antakse vabalt va­litud väärtusi vabaks muutujaks ning suurust, mis muutub sõlt...

Füüsikalise mudeli mõiste

Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Füüsikaline üldmudel on ...

Ainelised mudelid

Ainelisi mudeleid kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Ainelised mudelid kujutavad tavaliselt mikro- võ...

Abstraktsed mudelid

Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mõtteliste kujutluste ning neid valjendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. Abst...

Aine ja väli kui füüsikalised üldmudelid

Füüsikalisteks objektideks võivad olla nii kehad – need on ainelised, osakestest koosnevad objektid kui ka väljad – need on objektid, mis mõjutavad kehi ning omavad ...

Nähtuste mudelid: tabel, graafik, valem

Nähtused on aineliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida esitatakse kas tabeli, graafiku või valemina. Tabel koostataks...

Füüsikalise objekti omadused

Füüsikalise üldmudeli loomiseks tuleb määratleda füüsikalise objekti omadused, mis on antud kontekstis olulised. Objektide omadused jagunevad nelja gruppi: (1) Nimel...

Skaalarid ja vektoriaalsed suurused

Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja v...

Pikkus ja ruum kui füüsikalised üldmudelid

Nii pikkus kui ka ruum on enamlevinud füüsikalised üldmudelid. Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Pik...

Aeg kui füüsikaline üldmudel

Ruumis asuvad objektid (kehad) ei ole tavaliselt paigal, vaid nende asend teineteise suhtes muutub pidevalt – kehad liiguvad. Kehade liikumine on suhteline – liikumi...

Liikumise mudelid

Liikumised looduses võivad erineda mitmete tunnuste poolest. Erinevaid liikumisi on väga palju. Siiski piisab kõigi liikumiste kirjeldamiseks lõplikust arvust mudeli...

Aine

Looduse kaks erinevalt käituvat põhivormi on aine ja väli. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ainelised objektid võtavad alati enda a...

Väli

Kaks keha võivad olla teineteisega vastastikmõjus kahel moel: läbi vahetu kokkupuute või siis läbi vahendaja. Vahendajaks võib olla kolmas aineline objekt (mingi kol...

Jõud

Jõud F iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus, mistõttu me peame joonistel alati näitama vastava vektori pikkust ja suunda. Jõu...

Väljade liigid

Looduses eksisteerib nelja tüüpi välju: (1) GRAVITATSIOONIVÄLI, mis mõjub kõigi massi omavate kehade vahel, ükskõik kui suur on kehade vaheline kaugus, avaldub erand...

Liikumisseadused (Newtoni seadused)

Ka kõikvõimalikud füüsika- jt loodusseadused on üldmudelid. Näiteks keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säili...

Avatud ja suletud kehade süsteemid

Meid ümbritsevad kehad mõjutavad teineteist vastastikku jõududega (Newtoni III seadus). Omavahel mingil viisil vastastikmõjus olevate kehade hulka nimetatakse kehade...

Seisund ja protsess. Töö ja energia

Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist k...

Võimsus. Kasutegur

Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemiseks kuluvat aega ehk siis seda kui palju aega kulub, et süsteem läheks ühest energeetilisest olekust teise...

Põhjuslikkus

Kaks sündmust on põhjuslikult seotud juhul, kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse ehk tagajärje. Vaatleja seisukohal...

Atomistlik printsiip

Atomistliku printsiibi kohaselt ei saa ainet (kehi) lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. Meid ümbrits...

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiibi kohaselt kulgevad kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid alati energia kahanemise suunas. Kui me soovime mingile üh...

Tõrjutusprintsiip

Tõrjutusprintsiip makromaailmas tähendab seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Analoogiline printsiip kehtib ka mikromaailmas: kaks...

Superpositsiooniprintsiip

Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Seega kui ühes ja samas ruumipun...

Absoluutkiiruse printsiip

Absoluutkiiruse printsiibi kohaselt on olemas suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. Selle kiiruse arvväärtus on võrd...

Relatiivsusprintsiip

Relatiivsusprintsiibi kohaselt on kõik vaatlusandmed suhtelised. Füüsikaliste suuruste väärtused, välja arvatud absoluutkiirus, on üksteise suhtes liikuvate vaatleja...

Massi ja energia ekvivalentsuse printsiip

Mass on aineliste objektide üldkoguse mõõduks, nende kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Väljaliste objektide olemasolu ning mingi kindel kogus välja ...

Mehaanika põhiülesanne

Mehaanika on füüsika haru, mis uurib liikumist, selle olemust ning muutumise põhjusi. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Mehaanika on...
Midagi on puudu või soovid lisada?
ajax_load
© TaskuTark 2018   Vastab riiklikele õppekavadele
  • Meist
  • Privaatsus
  • Tagasiside