Aine olekud

Kõik meid ümbritsevad kehad koosnevad ainetest või nende segudest. Ained omakorda koosnevad molekulidest või aatomitest. Nii molekulid kui aatomid on imepisikesed, m...

Faasisiirded

Üleminekuid ühest aine olekust (sh ka kristallolekust) teise nimetatakse faasisiireteks. Faasisiiret tahkest olekust vedelaks nimetatakse sulamiseks. Faasisiiret ved...

Faasisiirded ja siirdesoojused

Sulamine-tahkumine Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Tahkumisel toimuvad muutused aineosakestega sulamisele vast...

Küllastumata ja küllastunud aur

Küllastumata ja küllastunud aur Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv õhk ka...

Veeaur õhus

Õhuniiskus Maal asuvate veekogude (ookeanid, mered, järved, jõed) pinnalt toimub kogu aeg vee aurustumine, jääliustike pinnalt aga sublimatsioon – seetõttu on Maa at...

Molekulaarjõud

Kui molekulid satuvad teineteisele piisavalt lähedale, hakkavad nende vahel mõjuma tõmbejõud. Tõmbejõudude tekkepõhjuseks on molekulide polaarsus – elektrilaengute e...

Vedelike omadused

Voolavus Nagu me teame, säilitab vedelas olekus aine oma ruumala, kuid võtab selle anuma kuju, kuhu ta on valatud. Ruumala säilitamine näitab, et vedelikumolekulide ...

Aatomimudeli ajalugu

Atomism Vana-Kreeka filosoofid – atomistid (Demokritos 5. saj. eKr) olid seisukohal, et kõik kehad koosnevad jagamatutest koostisosakestest – aatomitest. Atomistide ...

Kvantmehaanika

Osakeste leiulained Bohr’i aatomi planetaarmudel võimaldas küll selgitada miks aatomid ei kiirga elektromagnetlaineid või kui suur on ühel või teisel orbiidil elektr...

* Mikro- ja megamaailma füüsika. Sisukord

12.klass füüsika V kursus Mikro- ja megamaailma füüsika. Autor: Enn Kirsman Aine ehituse alused.  Aine olekud.  Tahke   Vedel  Gaasiline   Faasisiirded. Faasisiirded...

Nüüdisaegne aatomimudel

Pilvemudel Niisiis, proovime nüüd, kus me omame arusaama elektronide lainelistest omadustest, uuesti mudeldada aatomit. On selge, et me ei saa rääkida elektronist aa...

Välis- ja sisefotoefekt

Välisfotoefekt 1887. aastal avastas Heinrich Hertz, et kui valgustada negatiivselt laetud tsinkplaati, hakkab plaadi laeng vähenema - plaat emiteerib (väljastab) val...

Aatomituuma ehitus

Tuumaosakesed Pärast tuuma avastamist Rutherfordi poolt, käsitleti seda pikka aega homogeense tervikuna, mille mõõtmeteks hinnati ca 10-15 m 1911. aastal püstitas Ho...

Radioaktiivsus

Radioaktiivsuse kui nähtuse avastas 1896. aastal Prantsusmaa füüsik Henri Becquerel, kes uuris uraanisoolade iseeneslikku helendamist (luminestsentsi) ning avastas, ...

Tuumaenergia

Tuumareaktsioonid Keemiliste reaktsioonide käigus muunduvad ühed reaktsioonist osa võtvad ained teisteks aineteks. Reaktsioonide käigus säilivad kõik reaktsioonist o...

Megamaailm

Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja megamaailma. Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad ...

Megamaailma mõõtühikud

Astronoomiline ühik Astronoomiline ühik (inglise keeles astronomical unit) on keskmine kaugus Maast Päikeseni: Kasutatakse peamiselt Päikesesüsteemi lähiümbruse kirj...

Vaatlusastronoomia

Silm Kuni 17. sajandini oli ainukeseks võimaluseks saada Universumi kohta informatsiooni ainult silmadega vaadeldes. Füüsika seisukohalt on inimese silma tähtsaimad ...

Kosmoloogia lühiajalugu

Primitiivsete rahvaste maailmapildist antiikmütoloogiani Inimesed on aegade algusest peale vaadanud taevasse ning püüdnud seal nähtavat, nii hästi või halvasti kui n...

Taevas

Meeleline taju ütleb, et Maad katab kuplikujuline taevas, millel (mille taustal?) liiguvad erinevad objektid: pilved, Päike, Kuu, planeedid, tähed, galaktikad (uduko...

Maa ja Kuu

Maa Küllap tunneb keskmine gümnaasiumi õpilane Maad paremini kui keskmine astrofüüsik teisi planeete. Nimetagem siinkohal ära vaid tähtsaimad Maad iseloomustavad kar...

Maa ja Kuu perioodiline liikumine

Maa pöörlemine Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada ...

Kalender

Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalender võib tähendada ka eset (sageli trükis), mis kalendrisüsteemi illustreerib (näiteks lauakalender). Sõna "kalender" kasu...

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi koostisosad Päikesesüsteemi moodustavad Päike (sisaldab umbes 99,8% süsteemi kogumassist), 8 planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, ...

Päikesesüsteemi tekkimise hüpoteesid

Erinevad teadlased, ja mitte ainult astrofüüsikud, on juba aastasadu püüdnud Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldada. Olgu siinkohal toodud neist vaid mõned täpsemad võ...

Eksoplaneedid

Eksoplaneet või ekstrasolaarne planeet, on planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht. 22. juuli 2014 seisuga on av...

Tähed

Päike – Maale lähim täht Päike on Maale kõige lähem täht, seepärast paistab ta meile ainukese tähena ketta, mitte punktina. Päikese olulisemad karakteristikud: keskm...

Tähesüsteemid ehk galaktikad

Linnutee - meie Galaktika Lisaks planeetidele (mis muutsid päev-päevalt oma asukohta) ja kinnistähtedele (mille asukoht ei muutunud), on öötaevas näha ka valkjat „ud...

Tumeaine

Maal kasutame keha massi mõõtmiseks sellele mõjuvat raskusjõudu – võrdleme Maa külgetõmmet kehale ja kaaluvihile. Ehkki planeete, tähti või galaktikaid ei saa asetad...

Universumi struktuur

Universum tähendab ladina keeles „kõiksust“ või „kõike mis üldse olemas on“. Väga pikka aega oletati, et Universum on homogeenne – see tähendab tähed ja galaktikad t...

Suur Pauk

Uurides galaktikate liikumist Päikesesüsteemi suhtes avastati, et mitte ainult kõik tähed Galaktikas ei eemaldu Päikesest vaid ka kõigi galaktikate spektrid on tugev...

Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid

Universumi senise evolutsiooni saame tinglikult jagada etappideks, loomulikult saab enamikku etap­pi­dest veelgi detailsemalt: t=0s => Suur Pauk – kõik saab algus...

Antroopsusprintsiip

Universumit ja selles toimuvat uurides on teadlasi ikka vaevanud küsimus – miks on Maailm just selline nagu ta on. 1973 aastal sõnastas Brandon Carter nn antroopsusp...

Aine ehituse alused

Soojushulk sulamisel/tahkumisel: Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-...

Mikromaailma füüsika

Leiulaine (mateerialaine, tõenäosuslaine) lainepikkus: kus λ – mateerialaine lainepikkus (m), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant ja p =mv – keha liikumishulk (kg∙m∙...

SI ühikud

SI ühikuid suurendavad/vähendavad eesliited

Füüsikalised konstandid

Tuletatud mõõtühikud, millele on antud oma nimetus

1 radiaan (1 rad) on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringjoone raadiusega 1 steradiaan (1 sr) on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab ker...

Süsteemivälised mõõtühikud

Pikkus Mass Aeg Pindala Ruumala Kiirus Jõud Töö, energia Võimsus Rõhk Magnetvoog Magnetinduktsioon

Päikesesüsteemi planeetide võrdlus

Päikese tiirlemisperiood ümber Galaktika keskme – galaktika-aasta Päikese pöörlemisperiood on antud ekvaatoril Kuu kaugus on antud Maast mõõdetuna