TaskuTark
  • 1. klass
    • Eesti keel
      • Lugemisrõõm
      • Õppeaasta
    • Inglise keel
      • Sõnad
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 2. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppevideod
      • Sõnad
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 3. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppeaasta
    • Loodus- ja inimeseõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 4. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Õppevideod
      • Sõnad
      • Põhireeglid
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 5. klass
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Inglise keele grammatika
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Matemaatika põhivara
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 6. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Eesti keel
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Inglise keel
      • Inglise keele grammatika
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Saksa keel
      • Saksa keele grammatika
    • Soome keel
      • Sõnad ja väljendid
      • Eesti-Soome kooligrammatika sõnastik
    • Testi oma teadmisi
  • 7. klass
    • Ajalugu
      • Keskaeg
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Loodusõpetus
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Matemaatika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 8. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Valemid
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Keemia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Perioodilisustabel
    • Matemaatika
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Testi oma teadmisi
  • 9. klass
    • Ajalugu
      • 1. poolaasta
    • Bioloogia
      • Õppeaasta
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • Valemid
    • Geograafia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
    • Keemia
      • 1. poolaasta
      • 2. poolaasta
      • 3. Anorgaaniline keemia. Laiendatud konspekt olümpiaadideks
    • Matemaatika
      • Põhikooli matemaatika eksamiks kordamine
    • Muusikaõpetus
      • Õppeaasta
    • Testi oma teadmisi
  • 10. klass
    • Ajalugu
      • Üldajalugu - maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
      • Eesti ajalugu
      • Eesti ajaloo kronoloogia
      • 1. kursus
    • Eesti keel
      • Õppeaasta
    • Füüsika
      • 1. Sissejuhatus füüsikasse
      • 2. Mehaanika
      • Valemid
      • Tabelid
    • Geograafia
      • 1. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus
      • 2. kursus: Maa kui süsteem
    • Keemia
      • 1. Keemia alused
      • 2. Metallid
    • Matemaatika
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Muusika ajalugu
      • 1. kursus
      • 2. kursus
    • Vene keel
      • Vene keele grammatika
    • Testi oma teadmisi
  • 11. klass
    • Bioloogia
      • 1. Elu organiseerituse tasemed
      • 2. Metabolism ja teised eluavaldused
    • Füüsika
      • 3.kursus – Elektromagnetism
      • 4. kursus: Energia
      • Valemid
      • Tabelid
    • Geograafia
      • 3. kursus: Loodusvarad
    • Keemia
      • 3. Mittemetallid
      • 4. Orgaanilised ained
    • Matemaatika
      • Funktsioonid ja jada
      • Trigonomeetria
    • Muusika ajalugu
      • 2. kursus
    • Testi oma teadmisi
  • 12. klass
    • Ajalugu
      • 4. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel
    • Bioloogia
      • 3. Geneetika
      • 4. Evolutsioon ja keskkonnakaitse
    • Eesti keel
      • Kirjandiabi
    • Füüsika
      • 5. kursus: Mikro- ja megamaailma füüsika
      • Valemid
      • Tabelid
    • Matemaatika
      • Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika
      • Integraal
      • Matemaatika õhtuõpik
    • Muusika ajalugu
      • 3. kursus
    • Vene keel
      • Vene keele grammatika
    • Testi oma teadmisi
  • Õppeained
    • Ajalugu
    • Bioloogia
    • Eesti keel
    • Füüsika
    • Geograafia
    • Inglise keel
    • Keemia
    • Loodus- ja inimeseõpetus
    • Loodusõpetus
    • Matemaatika
    • Muusika ajalugu
    • Muusikaõpetus
    • Saksa keel
    • Soome keel
    • Vene keel
OTSI SIIT
5. klass
  • 1. klass
  • 2. klass
  • 3. klass
  • 4. klass
  • 6. klass
  • 7. klass
  • 8. klass
  • 9. klass
  • 10. klass
  • 11. klass
  • 12. klass
Matemaatika
  • Eesti keel
  • Inglise keel
  • Loodusõpetus
  • Muusikaõpetus
1. poolaasta
  • 2. poolaasta
  • Matemaatika põhivara
5. klass›Matemaatika›1. poolaasta
Testi oma teadmisi

Arv ja number

Arv oli algul loendamise tulemus. Seoses erinevate matemaatiliste tehete kasutuselevõtuga on naturaalarvude kõrvale tulnud ka teisi arve: jagamisega seoses harilikud...

Naturaalarvude järjestamine

Arve järjestame tavaliselt kasvavas või kahanevas järjekorras. Näide. On antud arvud 6, 4, 7, 51, 3, 28 ja 14. Järjestades antud arvud kasvavalt, saame 3, 4, 6, 7, 1...

Järgarv

Järgarve kasutatakse järjekorra märkimiseks. Järgarvu märkimisel araabia numbritega lisatakse arvule punkt. Näiteks 3. tähendab kolmas. Järgarvude märkimisel kasutam...

Paarisarv ja paaritu arv

Paarisarv Paarisarvud on täisarvud, mis jaguvad arvuga 2. Paarisarvud on arvud, mille üheliste number on 2, 4, 6, 8 või 0. Paarisarvud on näiteks: 48, 29 583 776 ja ...

NATURAALARVUDE KLASSID

Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, 3.... See rida on lõputu, sest mistahes arvule võib alati liita arvu 1 ning saada uue ühe võrra suurema arvu. Numbrid 0,1,2,3,4,5,6,7...

NATURAALARVUDE VÕRDLEMINE

Arvude omavaheliseks võrdlemiseks kasutatakse märke: = (on võrdne) , > (on suurem),< (on väiksem)   Kui kahes naturaalarvus on erinev arv kohti, siis on r...

NATURAALARVUDE ÜMARDAMINE

Arvandmeid ümardatakse, et oleks neid lihtsam meeles pidada ja ka seetõttu, et arvandmed muutuvad kiiresti ning arvu ühelistel ja  kümnelistel ei ole eriti suurt täh...

NATURAALARVUDE LIITMINE. LIITMISSEADUS

Liitmisseadused   TEST: Tehted naturaalarvudega. Tehted naturaalarvudega. Vali õige vastus.

KIRJALIK LIITMINE

Kirjalik liitmine toimub järkude kaupa ja arvud kirjutatakse üksteise alla, nii et sama järgu ühikud oleksid kohakuti. Liitmist alustatakse üheliste järgust. Et vält...

ROHKEM KUI KAHE ARVU LIITMINE

Kui tuleb kokku liita rohkem kui kaks arvu, siis kirjutame kõik liidetavad üksteise alla ja liidame. Et hinnata tulemuse tõepärasust, võib esmalt leida nende arvude ...

NATURAALARVUDE LAHUTAMINE. LAHUTAMISE OMADUSED

Lahutamine on liitmise pöördtehe, kus summa ja ühe liidetava kaudu leitakse teine liidetav. VÄHENDATAV — VÄHENDAJA = VAHE         25              —           13     ...

KIRJALIK LAHUTAMINE

Kirjalikul lahutamisel tuleb kirjutada arvud üksteise alla ning seejärel lahutada sama järgu ühikud. Lahutamist alustatakse ühelistest. Punktid arvus olevate numbrit...

TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMINE

1. Tuleb tekst tähelepanelikult läbi lugeda. 2. Teha kindlaks, mis on ülesandes antud ja mida on küsitud. 3. Tuleb mõelda, kuidas on antud andmed seotud küsitavaga. ...

AVALDIS. VÕRRAND

MATEMAATILISED AVALDISED Avaldise moodustavad arvud koos neid ühendavate tehtemärkidega. Vahel tuleb avaldises kasutada ka sulgusid. Avaldis 34+3·7 on arvavaldis. Ku...

VÕRRANDI KOOSTAMINE

Etapid tekstülesande lahendamiseks võrrandi abil: Näide: Toimus rulavõistlus, millest võttis osa 19 poissi, ülejäänud olid tüdrukud. Kokku osales 26 last. Mitu tüdru...

NATURAALARVUDE KORRUTAMINE. KORRUTAMISE VAHETUVUSSEADUS

Naturaalarvude korrutis n·a  on võrdne n liidetava summaga, milles iga liidetav on a. a+a+a+a....+a= n·a (n on arv, mis näitab, mitu liidetavat on kokku). Korrutamin...

KORRUTAMISE ÜHENDUVUSSEADUS

Tehete järjekord avaldises Lisaks võib arvutuste lihtsustamiseks kasutada tehte omadusi. Näide: (24+42):3=24:3+42:3=8+14=22

KORRUTAMISE JAOTUVUSSEADUS

 

SULGUDE AVAMINE. ÜHISTEGURI SULGUDE ETTE TOOMINE

Kui kasutada korrutamise jaotuvusseadust, saame teha sulge sisaldavast avaldisest sulgudeta avaldise ja seda nimetatakse sulgude avamiseks. a·(b+c)=a·b+a·c   ehk   ...

NULLIDEGA LÕPPEVATE ARVUDE KORRUTAMINE

VALEMI KASUTAMINE

Tekstülesannete lahendamisel on vaja teada, kuidas ülesandes esinevad suurused omavahel seotud on.   Teepikkuse arvutamise valem Liikumisel läbitud tee pikkus o...

NATURAALARVUDE JAGAMINE

Jagamine on korrutamise pöördtehe ja seega saab jagamise õigsust kontrollida korrutamise abil Jagada üks arv teisega tähendab leida niisugune arv, mida jagajaga korr...

ALGARVUD JA KORDARVUD

Naturaalarvu, mis jagub ainult kahe arvuga, s.o.arvuga 1 ja iseendaga, nimetatakse algarvuks (näiteks, 2,3,5,7). Naturaalarvu, millel on rohkem kui kaks jagajat, nim...

ÜLDISED ARENDAVAD MÄNGUD

Loogikat arendav mäng „Arvurida“ Loogikat arendav kõikide tehetega arvutusmäng   Korrutustabel  

HULKNURGAD. RISTKÜLIK. RUUT

Hulknurk on geomeetriline kujund, mis tekib, kui ühendada järjestikku lõikudeks tasandil erinevatel sirgetel asetsevad punktid. Hulknurgad on näiteks kolmnurk, nelin...

SIRGETE LÕIKUMINE. PARALLEELSED JA RISTUVAD SIRGED

KÕRVUNURGAD

Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel on üks ühine haar ja mille teised haarad koos moodustavad sirge. Kõrvunurkade summa on 180°. Tekkisid kaks nurka tipuga...

TIPPNURGAD

Tippnurkadeks nimetatakse kaht nurka, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. Tippnurgad on võrdsed.

Jaguvuse tunnused

Kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega. Millega jagub Jaguvuse tunnus 2-ga Arv jagub kah...

Jagamine

Jagamiseks nimetatakse kahe teguri korrutise ja ühe teguri järgi teise teguri leidmist. Jagamine on korrutamise pöördtehe, seega jagamist saab kontrollida korrutamis...

Jaguvus

Kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega. Naturaalarvude jagamisel 1) arvud jaguvad täpsel...
Midagi on puudu või soovid lisada?
ajax_load
© TaskuTark 2019   Vastab riiklikele õppekavadele
  • Meist
  • Privaatsus
  • Tagasiside