AJALOO MÕISTED

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

1. PERIOOD – ajajärk

2. KESKAEG – ajalooperiood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest uusaja riikide tekkeni (5.-15. saj.)

3. ANTIIKAEG – ajalooperiood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest uusaja riikide tekkeni (V – XVI saj.)

4. TSIVILISATSIOON – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur

5. KRISTLUS – ristiusk

6. GALLIA – piirkond Rooma riigi põhjaosas, osaliselt tänapäeva Prantsusmaa

 

Keskaegse Euroopa kujunemine

 

7. GERMAANLASED – tänapäeva sakslaste, inglaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad

8. BARBAR – madala kultuuritasemega inimene või rahvas (nii kutsusid roomlased teisi rahvaid, tänapäeval tähistatakse sellega matslikku ja kultuurivaenulikku inimest)

9. RAHVASTERÄNDAMINE – periood Euroopa ajaloos, mil mitmed germaani rahvad vahetasid elukohti

10. HUNNID – Aasiast pärit sõjakas rändrahvas, kes saabusid IV saj. Euroopasse

11. GOODID – germaani hõimud

12. VANDAALID – germaani hõimud

13. FRANGID – germaani hõimud

14. PAGAN – mittekristlane

15. KATOLIKU KIRIK – üleüldine (kõigile avatud) kirik

16. PREESTER – koguduse juht

17. (PEA)PIISKOP – mingi piirkonna kristlaste juht

18. JÜNGER – õpilane ning ideede pooldaja ja levitaja

19. APOSTEL – Kristuse jünger

20. PAAVST – katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas

21. AUTORITEET – mõjuvõim ja lugupeetavus, imago

22. LANGOBARDID – üks germaani rahvastest

23. ERAK – inimene, kes on tõmbunud maisest elust eemale ning tegeleb paastumise ja palvetamisega

24. KLOOSTER – suletud asutus, kus elasid, palvetasid ja töötasid mungad ja nunnad

25. MUNK – meesvaimulik, kes elas kloostris

26. NUNN – naisvaimulik, kes elas kloostris

27. PAASTUMINE – hoidumine lihatoitudest (usulistel põhjustel)

28. LIHASURETAMINE – oma keha vajaduste piiramine miinimumini hingerahu leidmiseks

29. ABT – mungakloostri ülem (aujärjestuses järgneb ta piiskopile)

30. ABTISS – nunnakloostri juht

31. BENEDIKTLASED – mungad, kes elasid Püha Benedictuse loodud kloostrireeglite järgi

32. MISJONÄR – ristiusu levitaja

33. MISJON – ristiusu lähetamine paganatele (missio – ladina keeles “saatmine”)

34. MAJORDOOMUS – kojaülem Frangi riigis

35. KIRIKURIIK – riik Itaalia keskosas, kus valitses paavst, kellel oli seal nii ilmalik kui ka kiriklik võim

36. SAKSID – germaani hõimud

 

Feodaalne Lääne-Euroopa

 

37. FEOOD e. LÄÄN – maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega

38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES – feoodi saaja

39. LÄÄNISTAMINE – maa andmine lääniks

40. VASALL – feodaal, kes sai oma senjöörilt maad

41. SENJÖÖR – vasalli isand, lääni andja

42. TRUUDUSEVANNE – vasalli tõotus oma isandat teenida

43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD – ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad

44. HERTSOG – germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal

45. KRAHV – piirkonna asevalitseja, suurfeodaal

46. RÜÜTEL – madalaima astme feodaal

47. FEODAALNE HIERARHIA – feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel

48. FEODAALNE KILLLUSTATUS – olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest

49. KODUSÕDA – erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis

50. SEISUS – teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult

51. VAIMULIK – inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega

52. ILMALIK – tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi

53. NATURAALMAJANDUS – majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe

54. SUNNISMAINE PÄRISORI – talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada

55. KOORMIS – kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks

56. LOONUSRENT – koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga

57. MÕIS – feodaali majapidamine

58. MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega

59. KAHEVÄLJASÜSTEEM – põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal

60. ALETEGEMINE – põlluharimisviis: mets raiuti maha, kuivatati ja põletati ning külvati tuhasegusesse kobestatud mulda

61. UUDISMAA – metsast puhastatud maa, mida kasutatakse põlluna esimest korda

62. AADEL – feodaalseisus, valitsev klass

63. VALLIKRAAV – linnust ümbritsev, enamasti veega täidetud kraav, mis täitis kaitseotstarvet

64. EESLINNUS – pealinnuse ümber rajatud kaitseehitis

65. TURNIIR – rüütlite sõjaline võistlusmäng

66. SARATSEEN – araablaste nimetus keskaegses Euroopas

67. VIIKING e. NORMANN e. VARJAAG – Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid Lääne-Euroopa rannikualasid

68. BOND – vaba taluperemees Skandinaavias

69. TING – bondide koosolek

70. KONUNG – sugukonna vanem v. hõimu juht Skandinaavias

71. VALHALLA – surnud sõdalaste “riik”

 

Bütsants ja slaavlased

 

72. KATEDRAAL – peakirik (näiteks piiskopkonnas)

73. HAGIA SOPHIA – keiser Justinianuse käsul Konstantinoopolisse rajatud peakirik

74. IMPERAATOR – keiser

75. KONSTANTINOOPOLI PATRIARH – Bütsantsi kiriku juht (allus keisrile)

76. SELDŽUKID – türgi rahvas

77. IKOON – pühapilt

78. TRADITSIOON – tava, komme

79. KUPPEL – ümar, poolkaaretaoline katus

80. MOSAIIK – värvilistest kividest laotud pilt

81. TSIVIILÕIGUSTE KOGUM ehk ROOMA ÕIGUS – keiser Justinianuse poolt koostatud seaduste kogum, mis sisaldas süstematiseeritult kõiki Rooma riigis välja antud ja Justinianuse enda koostatud seadusi

82. IDASLAAVLASED – venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste ühine nimetus

83. VENEEDID – hõim, millest kujunesid lääneslaavlased

84. SKLAVIINID – hõim, millest kujunesid lõunaslaavlased

85. ANTID – hõim, millest kujunesid idaslaavlased

86. VÜRST – Vene väikeriigi valitseja

87. SUURVÜRST – a) Kiievi-Vene riigi valitseja; b) tähtsaim vürst

88. DRUŽIINA – vürsti kaaskond, mis koosnes sõdalastest

89. VENE ÕIGUS – Vene vanim seadustekogu

90. KREEKA ÕIGEUSK – suure kirikulõhe (ehk “skisma”) käigus tekkinud ristiusu suund, mis levis peamiselt Balkanil ja Venemaal

91. KIRILLITSA – slaavi tähestik

 

Muhhamed ja islam

92. BEDUIIN – rändkarjakasvataja (Araabias)

93. KAABA TEMPEL – kuubikujuline tempel Mekas, mis oli algul araablaste ja hiljem kõigi islamiusuliste pühakoda (on seda tänini)

94. ALLAH – islamiusu jumal

95. ISLAM – usk, mis tekkis VII saj. Araabias (on praegu üks levinumaid maailmas)

96. PROHVET – usukuulutaja, Allahi sõnumitooja

97. KORAAN – islamiusu pühakiri

98. MUHAMEEDLANE – islamiusuline

99. KALIIF – Muhamedi asemik, Araabia riigi valitseja

100. KALIFAAT – riik, mida valitseb kaliif

101. SULTAN – kaliifi abiline, mõnedes islamimaades ka valitseja

102. ARAABIA KULTUUR – kõigi islamimaade ja Araabia kalifaadile allunud maade kultuur (neil on ühine usk ja araabia keel)

103. MOŠEE – islamiusuliste pühakoda

104. MINARETT – kõrge torn mošee juures

105. PALEE – loss, ülikute luksuslik elamu

106. TARKUSE MAJA – uurimisasutus, mille juurde kuulusid suur raamatukogu ja observatoorium

 

Keskaegsed linnad

107. TURUPLATS – kauplemiseks mõeldud koht linnas; keskajal mõisteti seal ka kohut, karistati süüdlasi, anti edasi avalikke teateid jms.

108. LINNAÕIGUS – linnas kehtiv ja linna õigusi kaitsev seaduste kogu

109. RAAD – linnavalitsus keskajal

110. HOSPIDAL – haigemaja

111. ORGANISATSIOON – ühing või ühendus

112. HANSA LIIT – Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon

113. TSUNFT – käsitööliste ühing linnas, kuhu olid koondunud ühe eriala käsitöölised (näit. ühe linna pagarid kuulusid kõik ühte tsunfti ja sama linna kingsepad hoopis teise)

114. GILD – kaupmeest ühing

115. SKRAA – tsunfti põhikiri

116. ŠEDÖÖVER – meistritöö

117. ÕPIPOISS – algaja õpilane käsitöölise juures (kõige sagedamini pidi ta siiski tegema tavalisi majapidamistöid)

118. SELL – ametit õppiv käsitööline, kes on juba omandanud mõningad oskused ja abistab meistrit

119. VANDERSELL – rändsell (keskajal oli tavaks, et ametit õpiti mitme meistri juures ja selleks tuli ringi rännata)

120. MEISTER – käsitööspetsialist ja tsunfti täieõiguslik liige

 

Ristisõjad

 

121. AKTIIVSUS – agarus, innukus

122. VAIMULIK RÜÜTLIORDU – organisatsioon, mille liikmed olid üht-aegu nii rüütlid kui ka mungad

123. VENDID – slaavi rahvas, kes elas tänapäeva Saksamaa aladel

 

Püha Rooma keisririik

124. KARDINAL – kõrgem vaimulik (paavsti järel teine)

125. PAAVSTI KUURIA – paavsti õukond

126. LEGAAT – paavsti erisaadik ja asemik

127. KIRIKUKÜMNIS – kiriku heaks makstav maks, tavaliselt 1/10 (mõisa) kümnisest

128. INDULGENTS – patukustutuskiri

129. KETSER – väärusuline; inimene, kelle usk kaldub ametlikust ristiusust kõrvale

130. INKVISITSIOON – kirikukohus ketserite vastu võitlemiseks

131. KERJUSMUNGAORDU – mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest

132. KIRIKUKOGU – tähtsamate vaimulike koosolek

 

Keskaja kultuur

133. SAATAN – kõige kurja kehastus

134. DEEMON – saatana abiline

135. INGEL – jumala abiline

136. PARADIIS – taevariik (jumalariik)

137. PÕRGU – saatana asupaik

138. PATT – üleastumine Jumala käskudest

139. PUHASTUSTULI – koht, kus inimesed pidid pärast surma oma patud lunastama

140. VIIMANE KOHTUPÄEV – päev, millal otsustatakse lõplikult, kes läheb paradiisi, kes põrgusse

141. PÄRISPATT – patt, mille tegid Aadam ja Eeva noppides vilja keelatud puult

142. PÜHAK – inimene, kellel oli teeneid ristiusu levitamisel või kes oli ristiusu pärast kannatanud

143. RELIIKVIA – pühakute säilmed või neile kuulunud esemed

144. LINNAKOOL – koolitüüp, mis loodi linnadesse, õpetamaks kaup-meeste ja käsitööliste lapsi (allus raele, kuid õpetasid vaimulikud)

145. KLOOSTRIKOOL – kool, mis tegutses kloostri juures ja andis haridust tulevastele vaimulikele; õpetajateks olid samuti vaimulikud

146. KIRIKUKOOL – sarnane kloostrikoolile, kuid tegutses kiriku juures

147. REKTOR – ülikooli juht

148. DOKTOR – ülikooli õppejõud

149. BAKALAUREUS – vanem üliõpilane, kes õpetas ka teisi

150. STUDENT – üliõpilane

151. DISPUUT – teaduslik vaidlus, arutelu

152. SKOLASTIKA – keskaegne filosoofia

153. ASTROLOOGIA – tähtede liikumise järgi ennustamine

154. ASTRONOOMIA – täheteadus

155. ALKEEMIA – katsed leida “tarkade kivi” (ainet, mis muudaks kõik teised kullaks)

156. KATERDRAAL e. TOOMKIRIK – piiskopkonna peakirik

157. PORTAAL – kiriku peasissekäik

158. VÕLV – kaarekujuline lagi

159. LÖÖV – ruumi üks osa, vahekäik

160. VITRAAŽ – värvilistest klaasidest laotud aken

161. EEPOS – suur värssides kirjutatud jutustav teos, tavaliselt räägib kangelastest ja nende tegudest

162. MÜSTEERIUM – kiriklik näitemäng

 

Tsentraliseeritud riikide kujunemine Lääne-Euroopas

163. TSENTRALISEERITUD RIIK – tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas

164. DOMEEN – kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal

165. GENERAALSTAADID – Prantsusmaa seisuste esindus

166. DÜNASTIA – valitsejate suguvõsa (nii näiteks kuulusid kõik Karl Suure järeltulijad Karolingide dünastiasse, Huguses Capet’ järeltulijad aga Kapetingide dünastiasse jne.)

167. PARLAMENT – rahvaesindus

168. ÜLEMKODA – Inglismaa parlamendi üks osa, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud ja suurfeodaalid

169. ALAMKODA – Inglismaa parlamendi üks osa, kuhu kuulusid linnaelanikud ja krahvkondade esindajad

170. MUST SURM – katk

171. ŽAKERII – talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques’ideks, nagu näiteks meil Matsideks)

172. MONARH – valitseja, kes pärib oma võimu isalt (näiteks kuningas, keiser jne)

 

Ristiusk jõuab Läänemere kaldale

173. IGAUNID – eestlaste nimetus läti keeles

174. TŠUUDID – eestlaste nimetus vana-vene keeles

175. VANEM – Muinas-Eesti maakonna juht

176. MALEVA – Muinas-Eesti maakonna sõjavägi

177. ARBUJA (TARK) – inimene, kellest usuti, et ta suudab suhelda hingede maailmaga

178. (VÄE)LEER – sõjavägi

 

Eesti keskaeg

179. MAAHÄRRA – Liivimaa väikeriigi valitseja

180. FOOGT – orduriigi ametnik (oli piirkonna kõrgem haldusametnik ja kohtunik)

181. KAPIITEL – vaimulike või orduametnike kogu, mis otsustas tähtsa-maid asju

182. LIIVIMAA LINNDEPÄEV – kohalike hansalinnade võimuorgan

183. VAKUS – maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo

 

Põhja- ja Ida-Euroopa maad

 

184. GÖTALASED – Lõuna-Rootsi elanikud

185. SVEALASED – Kesk-Rootsi elanikud

186. UNIOON – liit

187. FEODAALNE VABARIIK – omapärane riiklik korraladus Novgorodis, kus feodaalset riiki valitsesid selle elanikud ja vürsti võim oli tühine

188. VEETŠE – rahvakoosolek Novgorodis

189. POSSADNIK – tähtsaim ametimees Novgorodis

190. STEPP – lage rohtmaa, rohtla

191. KHAAN – mongolite valitseja, algselt hõimupealik

192. KULDHORD – mongolite poolt Venemaale rajatud riik

193. JARLÕKK – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust

194. LETOPISS – kroonika (“ajaraamat”), ajaloosündmusi sisaldav raamat, mis kirjutatakse kord-korralt, nende toimumise järjekorras

195. REFORM – uuendus, muudatus

 

Kaugete maade ajalugu

196. SULTANAAT – sultaniriik; muhameedlaste riik, kus valitses sultan

197. BUDISM – Indiast alguse saanud ja Idamaades levinud usk

198. SANSKRIT – Indias levinud keel, mida kasutati sageli ka teaduskeele-na (sarnaselt ladina keelele Euroopas)

199. MOGUL – mongol

200. SIIDIMAAL – siidile maalitud pilt (algselt oli see levinud Hiinas, praegu kasutatakse väga palju riiete kaunistamiseks)

201. MAUSOLEUM – suur haudehitis

202. PAGOOD – tornikujuline tempel Hiinas

203. HIEROGLÜÜF – kirjamärk

204. NOJOON – mongolite ülik

205. RITUAAL – pidulik kombetalitus, tavaliselt usuliste toimingute puhul

 

Euroopa uue aja koidikul

 

206. LADINA PURI – kolmnurkne puri, millega saab (erinevalt nelinurk-sest) purjetada ka vastutuult

207. TIRAAŽ – trükiarv (näit. mingi raamatu puhul)

208. RAHARENT – koormis, mis tuli tasuda rahas (vaata ka loonusrent- 56)

209. KAPITAL – raha, mis paigutatakse tootmisesse või kaubandusse (raha, mis teeb raha)

210. MANUFAKTUUR – käsitööettevõte

211. VABRIK – ettevõte, kus tööd tehakse masinatel

212. UUSAADEL – aadel, kes otsis uusi majandamisvõimalusi ja kasutas palgatööjõudu

213. KAPITALIST (KODANLANE) – inimene, kes kasutab oma kapitali; vabriku või panga omanik (kodanlane ei ole sama, mis kodanik)

214. FEODAALNE MAJANDUS – majandamisviis, kus maa kuulus feo-daalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad

215. KAPITALISTLIK MAJANDUS – majandamisviis, kus tööd tegid palgatöölised

216. KALEV – peenvillane riie

217. TARASTAMINE – maade äravõtmine talupoegadelt ja selle piiramine taraga Inglismaal

218. RENESSANS – (pr. k. taassünd) antiikkultuuri elustamine

219. HUMANISM – maailmavaade, mis seab jumala asemel esiplaanile ini-mese

220. MAUR – islamiusuliste nimetus Hispaanias

221. ABSOLUTISM ehk ABSOLUUTNE MONARHIA – täielik (piiramatu) kuningavõim

222. KARAVELL – uusajal levinud laevatüüp, mis sobis pikkadeks mere-sõitudeks

223. LOOTS – inimene, kelle tööks oli laev sadamasse või seal välja juhtida

224. UUS MAAILM – Ameerika jt maadeavastuste kõigus avastatud maad

225. VANA MAAILM – Euroopa, Aasia ja Aafrika

226. KONKISTADOORID – hispaanlased ja portugallased, kes vallutasid Lõuna – Ameerika

227. KOLOONIA – asundus võõrsil (vallutatud maal)

 

Suur usupuhastus

 

228. SAKRAMENT – teatud usuline toiming (näit. ristimine, armulaud), mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki

229. VASTUTEFORMATSIOON – abinõude kompleks katoliikluse posit-sioonide taastamiseks

230. USUPUHASTUS ehk REFORMATSIOON – ristiusu uuendamine XVI sajandil, mille käigus tekkis reformitud ehk protestantlik kirik (luterlus, kalvinism jt)

231. PROTESTANT – reformitud kiriku liige (uueusuline)

232. KALVINISM – Šveitsist pärit protestantlik (äärmiselt karmide nõue-tega) usk

233. (KIRIKU)DOGMA – õpetuslause; põhimõte, mis on kindel ja milles ei tohi kahelda

234. PREDESTINATSIOON – jumalik ettemääratus

235. KONSISTOORIUM – kiriklik juhtimisorgan

236. PURITAAN – kalvinisti nimetus Inglismaal

237. PRESBÜTERLANE – kalvinisti nimetus Šotimaal

 

Katoliiklus vastupealetungil

238. PILDIRÜÜSTE – kiriku varade hävitamine reformatsiooni käigus

239. GÖÖS – Madalmaade vabadusvõitleja

 

Põhja- ja Ida-Euroopa XVI saj.

240. TSAAR – valitseja tiitel Venemaal alates XVI saj.

241. OPRITŠNINA –     a) tsaari maa Ivan IV valitsusajal

b) Ivan IV ihukaitsevägi

242. OPRITŠNIKUD – Ivan IV ihukaitseväelased

243. ZEMŠTŽINA – bojaaride maa Ivan IV valitsusajal

244. IMPEERIUM – suurriik

245. KATEKISMUS – usuõpetuse käsiraamat

246. PRIVILEEG – eesõigus

 

Euroopa kultuur varasel uusajal

247. FRESKO – niiskele krohvile maalitud pilt

248. HELIOTSENTRILINE (MAAILMAVAADE) – maailmavaade, mis tunnistab, et planeedid liiguvad ümber päikese