AJALOO MÕISTED
2. KESKAEG – ajalooperiood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest uusaja riikide tekkeni (5.-15. saj.)
3. ANTIIKAEG – ajalooperiood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest uusaja riikide tekkeni (V – XVI saj.)
4. TSIVILISATSIOON – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur
6. GALLIA – piirkond Rooma riigi põhjaosas, osaliselt tänapäeva Prantsusmaa
Keskaegse Euroopa kujunemine
7. GERMAANLASED – tänapäeva sakslaste, inglaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad
8. BARBAR – madala kultuuritasemega inimene või rahvas (nii kutsusid roomlased teisi rahvaid, tänapäeval tähistatakse sellega matslikku ja kultuurivaenulikku inimest)
9. RAHVASTERÄNDAMINE – periood Euroopa ajaloos, mil mitmed germaani rahvad vahetasid elukohti
10. HUNNID – Aasiast pärit sõjakas rändrahvas, kes saabusid IV saj. Euroopasse
12. VANDAALID – germaani hõimud
15. KATOLIKU KIRIK – üleüldine (kõigile avatud) kirik
17. (PEA)PIISKOP – mingi piirkonna kristlaste juht
18. JÜNGER – õpilane ning ideede pooldaja ja levitaja
20. PAAVST – katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas
21. AUTORITEET – mõjuvõim ja lugupeetavus, imago
22. LANGOBARDID – üks germaani rahvastest
23. ERAK – inimene, kes on tõmbunud maisest elust eemale ning tegeleb paastumise ja palvetamisega
24. KLOOSTER – suletud asutus, kus elasid, palvetasid ja töötasid mungad ja nunnad
25. MUNK – meesvaimulik, kes elas kloostris
26. NUNN – naisvaimulik, kes elas kloostris
27. PAASTUMINE – hoidumine lihatoitudest (usulistel põhjustel)
28. LIHASURETAMINE – oma keha vajaduste piiramine miinimumini hingerahu leidmiseks
29. ABT – mungakloostri ülem (aujärjestuses järgneb ta piiskopile)
30. ABTISS – nunnakloostri juht
31. BENEDIKTLASED – mungad, kes elasid Püha Benedictuse loodud kloostrireeglite järgi
32. MISJONÄR – ristiusu levitaja
33. MISJON – ristiusu lähetamine paganatele (missio – ladina keeles “saatmine”)
34. MAJORDOOMUS – kojaülem Frangi riigis
35. KIRIKURIIK – riik Itaalia keskosas, kus valitses paavst, kellel oli seal nii ilmalik kui ka kiriklik võim
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Feodaalne Lääne-Euroopa
37. FEOOD e. LÄÄN – maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega
38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES – feoodi saaja
39. LÄÄNISTAMINE – maa andmine lääniks
40. VASALL – feodaal, kes sai oma senjöörilt maad
41. SENJÖÖR – vasalli isand, lääni andja
42. TRUUDUSEVANNE – vasalli tõotus oma isandat teenida
43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD – ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad
44. HERTSOG – germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal
45. KRAHV – piirkonna asevalitseja, suurfeodaal
46. RÜÜTEL – madalaima astme feodaal
47. FEODAALNE HIERARHIA – feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel
48. FEODAALNE KILLLUSTATUS – olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest
49. KODUSÕDA – erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis
50. SEISUS – teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult
51. VAIMULIK – inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega
52. ILMALIK – tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi
53. NATURAALMAJANDUS – majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe
54. SUNNISMAINE PÄRISORI – talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada
55. KOORMIS – kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks
56. LOONUSRENT – koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga
57. MÕIS – feodaali majapidamine
58. MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega
59. KAHEVÄLJASÜSTEEM – põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal
60. ALETEGEMINE – põlluharimisviis: mets raiuti maha, kuivatati ja põletati ning külvati tuhasegusesse kobestatud mulda
61. UUDISMAA – metsast puhastatud maa, mida kasutatakse põlluna esimest korda
62. AADEL – feodaalseisus, valitsev klass
63. VALLIKRAAV – linnust ümbritsev, enamasti veega täidetud kraav, mis täitis kaitseotstarvet
64. EESLINNUS – pealinnuse ümber rajatud kaitseehitis
65. TURNIIR – rüütlite sõjaline võistlusmäng
66. SARATSEEN – araablaste nimetus keskaegses Euroopas
67. VIIKING e. NORMANN e. VARJAAG – Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid Lääne-Euroopa rannikualasid
68. BOND – vaba taluperemees Skandinaavias
70. KONUNG – sugukonna vanem v. hõimu juht Skandinaavias
71. VALHALLA – surnud sõdalaste “riik”
Bütsants ja slaavlased
72. KATEDRAAL – peakirik (näiteks piiskopkonnas)
73. HAGIA SOPHIA – keiser Justinianuse käsul Konstantinoopolisse rajatud peakirik
75. KONSTANTINOOPOLI PATRIARH – Bütsantsi kiriku juht (allus keisrile)
79. KUPPEL – ümar, poolkaaretaoline katus
80. MOSAIIK – värvilistest kividest laotud pilt
81. TSIVIILÕIGUSTE KOGUM ehk ROOMA ÕIGUS – keiser Justinianuse poolt koostatud seaduste kogum, mis sisaldas süstematiseeritult kõiki Rooma riigis välja antud ja Justinianuse enda koostatud seadusi
82. IDASLAAVLASED – venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste ühine nimetus
83. VENEEDID – hõim, millest kujunesid lääneslaavlased
84. SKLAVIINID – hõim, millest kujunesid lõunaslaavlased
85. ANTID – hõim, millest kujunesid idaslaavlased
86. VÜRST – Vene väikeriigi valitseja
87. SUURVÜRST – a) Kiievi-Vene riigi valitseja; b) tähtsaim vürst
88. DRUŽIINA – vürsti kaaskond, mis koosnes sõdalastest
89. VENE ÕIGUS – Vene vanim seadustekogu
90. KREEKA ÕIGEUSK – suure kirikulõhe (ehk “skisma”) käigus tekkinud ristiusu suund, mis levis peamiselt Balkanil ja Venemaal
91. KIRILLITSA – slaavi tähestik
Muhhamed ja islam
92. BEDUIIN – rändkarjakasvataja (Araabias)
93. KAABA TEMPEL – kuubikujuline tempel Mekas, mis oli algul araablaste ja hiljem kõigi islamiusuliste pühakoda (on seda tänini)
95. ISLAM – usk, mis tekkis VII saj. Araabias (on praegu üks levinumaid maailmas)
96. PROHVET – usukuulutaja, Allahi sõnumitooja
97. KORAAN – islamiusu pühakiri
98. MUHAMEEDLANE – islamiusuline
99. KALIIF – Muhamedi asemik, Araabia riigi valitseja
100. KALIFAAT – riik, mida valitseb kaliif
101. SULTAN – kaliifi abiline, mõnedes islamimaades ka valitseja
102. ARAABIA KULTUUR – kõigi islamimaade ja Araabia kalifaadile allunud maade kultuur (neil on ühine usk ja araabia keel)
103. MOŠEE – islamiusuliste pühakoda
104. MINARETT – kõrge torn mošee juures
105. PALEE – loss, ülikute luksuslik elamu
106. TARKUSE MAJA – uurimisasutus, mille juurde kuulusid suur raamatukogu ja observatoorium
Keskaegsed linnad
107. TURUPLATS – kauplemiseks mõeldud koht linnas; keskajal mõisteti seal ka kohut, karistati süüdlasi, anti edasi avalikke teateid jms.
108. LINNAÕIGUS – linnas kehtiv ja linna õigusi kaitsev seaduste kogu
109. RAAD – linnavalitsus keskajal
111. ORGANISATSIOON – ühing või ühendus
112. HANSA LIIT – Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon
113. TSUNFT – käsitööliste ühing linnas, kuhu olid koondunud ühe eriala käsitöölised (näit. ühe linna pagarid kuulusid kõik ühte tsunfti ja sama linna kingsepad hoopis teise)
117. ÕPIPOISS – algaja õpilane käsitöölise juures (kõige sagedamini pidi ta siiski tegema tavalisi majapidamistöid)
118. SELL – ametit õppiv käsitööline, kes on juba omandanud mõningad oskused ja abistab meistrit
119. VANDERSELL – rändsell (keskajal oli tavaks, et ametit õpiti mitme meistri juures ja selleks tuli ringi rännata)
120. MEISTER – käsitööspetsialist ja tsunfti täieõiguslik liige
Ristisõjad
121. AKTIIVSUS – agarus, innukus
122. VAIMULIK RÜÜTLIORDU – organisatsioon, mille liikmed olid üht-aegu nii rüütlid kui ka mungad
123. VENDID – slaavi rahvas, kes elas tänapäeva Saksamaa aladel
Püha Rooma keisririik
124. KARDINAL – kõrgem vaimulik (paavsti järel teine)
125. PAAVSTI KUURIA – paavsti õukond
126. LEGAAT – paavsti erisaadik ja asemik
127. KIRIKUKÜMNIS – kiriku heaks makstav maks, tavaliselt 1/10 (mõisa) kümnisest
128. INDULGENTS – patukustutuskiri
129. KETSER – väärusuline; inimene, kelle usk kaldub ametlikust ristiusust kõrvale
130. INKVISITSIOON – kirikukohus ketserite vastu võitlemiseks
131. KERJUSMUNGAORDU – mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest
132. KIRIKUKOGU – tähtsamate vaimulike koosolek
Keskaja kultuur
133. SAATAN – kõige kurja kehastus
136. PARADIIS – taevariik (jumalariik)
138. PATT – üleastumine Jumala käskudest
139. PUHASTUSTULI – koht, kus inimesed pidid pärast surma oma patud lunastama
140. VIIMANE KOHTUPÄEV – päev, millal otsustatakse lõplikult, kes läheb paradiisi, kes põrgusse
141. PÄRISPATT – patt, mille tegid Aadam ja Eeva noppides vilja keelatud puult
142. PÜHAK – inimene, kellel oli teeneid ristiusu levitamisel või kes oli ristiusu pärast kannatanud
143. RELIIKVIA – pühakute säilmed või neile kuulunud esemed
144. LINNAKOOL – koolitüüp, mis loodi linnadesse, õpetamaks kaup-meeste ja käsitööliste lapsi (allus raele, kuid õpetasid vaimulikud)
145. KLOOSTRIKOOL – kool, mis tegutses kloostri juures ja andis haridust tulevastele vaimulikele; õpetajateks olid samuti vaimulikud
146. KIRIKUKOOL – sarnane kloostrikoolile, kuid tegutses kiriku juures
148. DOKTOR – ülikooli õppejõud
149. BAKALAUREUS – vanem üliõpilane, kes õpetas ka teisi
151. DISPUUT – teaduslik vaidlus, arutelu
152. SKOLASTIKA – keskaegne filosoofia
153. ASTROLOOGIA – tähtede liikumise järgi ennustamine
155. ALKEEMIA – katsed leida “tarkade kivi” (ainet, mis muudaks kõik teised kullaks)
156. KATERDRAAL e. TOOMKIRIK – piiskopkonna peakirik
157. PORTAAL – kiriku peasissekäik
158. VÕLV – kaarekujuline lagi
159. LÖÖV – ruumi üks osa, vahekäik
160. VITRAAŽ – värvilistest klaasidest laotud aken
161. EEPOS – suur värssides kirjutatud jutustav teos, tavaliselt räägib kangelastest ja nende tegudest
162. MÜSTEERIUM – kiriklik näitemäng
Tsentraliseeritud riikide kujunemine Lääne-Euroopas
163. TSENTRALISEERITUD RIIK – tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas
164. DOMEEN – kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal
165. GENERAALSTAADID – Prantsusmaa seisuste esindus
166. DÜNASTIA – valitsejate suguvõsa (nii näiteks kuulusid kõik Karl Suure järeltulijad Karolingide dünastiasse, Huguses Capet’ järeltulijad aga Kapetingide dünastiasse jne.)
168. ÜLEMKODA – Inglismaa parlamendi üks osa, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud ja suurfeodaalid
169. ALAMKODA – Inglismaa parlamendi üks osa, kuhu kuulusid linnaelanikud ja krahvkondade esindajad
171. ŽAKERII – talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques’ideks, nagu näiteks meil Matsideks)
172. MONARH – valitseja, kes pärib oma võimu isalt (näiteks kuningas, keiser jne)
Ristiusk jõuab Läänemere kaldale
173. IGAUNID – eestlaste nimetus läti keeles
174. TŠUUDID – eestlaste nimetus vana-vene keeles
175. VANEM – Muinas-Eesti maakonna juht
176. MALEVA – Muinas-Eesti maakonna sõjavägi
177. ARBUJA (TARK) – inimene, kellest usuti, et ta suudab suhelda hingede maailmaga
Eesti keskaeg
179. MAAHÄRRA – Liivimaa väikeriigi valitseja
180. FOOGT – orduriigi ametnik (oli piirkonna kõrgem haldusametnik ja kohtunik)
181. KAPIITEL – vaimulike või orduametnike kogu, mis otsustas tähtsa-maid asju
182. LIIVIMAA LINNDEPÄEV – kohalike hansalinnade võimuorgan
183. VAKUS – maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo
Põhja- ja Ida-Euroopa maad
184. GÖTALASED – Lõuna-Rootsi elanikud
185. SVEALASED – Kesk-Rootsi elanikud
187. FEODAALNE VABARIIK – omapärane riiklik korraladus Novgorodis, kus feodaalset riiki valitsesid selle elanikud ja vürsti võim oli tühine
188. VEETŠE – rahvakoosolek Novgorodis
189. POSSADNIK – tähtsaim ametimees Novgorodis
190. STEPP – lage rohtmaa, rohtla
191. KHAAN – mongolite valitseja, algselt hõimupealik
192. KULDHORD – mongolite poolt Venemaale rajatud riik
193. JARLÕKK – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust
194. LETOPISS – kroonika (“ajaraamat”), ajaloosündmusi sisaldav raamat, mis kirjutatakse kord-korralt, nende toimumise järjekorras
195. REFORM – uuendus, muudatus
Kaugete maade ajalugu
196. SULTANAAT – sultaniriik; muhameedlaste riik, kus valitses sultan
197. BUDISM – Indiast alguse saanud ja Idamaades levinud usk
198. SANSKRIT – Indias levinud keel, mida kasutati sageli ka teaduskeele-na (sarnaselt ladina keelele Euroopas)
200. SIIDIMAAL – siidile maalitud pilt (algselt oli see levinud Hiinas, praegu kasutatakse väga palju riiete kaunistamiseks)
201. MAUSOLEUM – suur haudehitis
202. PAGOOD – tornikujuline tempel Hiinas
205. RITUAAL – pidulik kombetalitus, tavaliselt usuliste toimingute puhul
Euroopa uue aja koidikul
206. LADINA PURI – kolmnurkne puri, millega saab (erinevalt nelinurk-sest) purjetada ka vastutuult
207. TIRAAŽ – trükiarv (näit. mingi raamatu puhul)
208. RAHARENT – koormis, mis tuli tasuda rahas (vaata ka loonusrent- 56)
209. KAPITAL – raha, mis paigutatakse tootmisesse või kaubandusse (raha, mis teeb raha)
210. MANUFAKTUUR – käsitööettevõte
211. VABRIK – ettevõte, kus tööd tehakse masinatel
212. UUSAADEL – aadel, kes otsis uusi majandamisvõimalusi ja kasutas palgatööjõudu
213. KAPITALIST (KODANLANE) – inimene, kes kasutab oma kapitali; vabriku või panga omanik (kodanlane ei ole sama, mis kodanik)
214. FEODAALNE MAJANDUS – majandamisviis, kus maa kuulus feo-daalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad
215. KAPITALISTLIK MAJANDUS – majandamisviis, kus tööd tegid palgatöölised
217. TARASTAMINE – maade äravõtmine talupoegadelt ja selle piiramine taraga Inglismaal
218. RENESSANS – (pr. k. taassünd) antiikkultuuri elustamine
219. HUMANISM – maailmavaade, mis seab jumala asemel esiplaanile ini-mese
220. MAUR – islamiusuliste nimetus Hispaanias
221. ABSOLUTISM ehk ABSOLUUTNE MONARHIA – täielik (piiramatu) kuningavõim
222. KARAVELL – uusajal levinud laevatüüp, mis sobis pikkadeks mere-sõitudeks
223. LOOTS – inimene, kelle tööks oli laev sadamasse või seal välja juhtida
224. UUS MAAILM – Ameerika jt maadeavastuste kõigus avastatud maad
225. VANA MAAILM – Euroopa, Aasia ja Aafrika
226. KONKISTADOORID – hispaanlased ja portugallased, kes vallutasid Lõuna – Ameerika
227. KOLOONIA – asundus võõrsil (vallutatud maal)
Suur usupuhastus
228. SAKRAMENT – teatud usuline toiming (näit. ristimine, armulaud), mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki
229. VASTUTEFORMATSIOON – abinõude kompleks katoliikluse posit-sioonide taastamiseks
230. USUPUHASTUS ehk REFORMATSIOON – ristiusu uuendamine XVI sajandil, mille käigus tekkis reformitud ehk protestantlik kirik (luterlus, kalvinism jt)
231. PROTESTANT – reformitud kiriku liige (uueusuline)
232. KALVINISM – Šveitsist pärit protestantlik (äärmiselt karmide nõue-tega) usk
233. (KIRIKU)DOGMA – õpetuslause; põhimõte, mis on kindel ja milles ei tohi kahelda
234. PREDESTINATSIOON – jumalik ettemääratus
235. KONSISTOORIUM – kiriklik juhtimisorgan
236. PURITAAN – kalvinisti nimetus Inglismaal
237. PRESBÜTERLANE – kalvinisti nimetus Šotimaal
Katoliiklus vastupealetungil
238. PILDIRÜÜSTE – kiriku varade hävitamine reformatsiooni käigus
239. GÖÖS – Madalmaade vabadusvõitleja
Põhja- ja Ida-Euroopa XVI saj.
240. TSAAR – valitseja tiitel Venemaal alates XVI saj.
241. OPRITŠNINA – a) tsaari maa Ivan IV valitsusajal
b) Ivan IV ihukaitsevägi
242. OPRITŠNIKUD – Ivan IV ihukaitseväelased
243. ZEMŠTŽINA – bojaaride maa Ivan IV valitsusajal
245. KATEKISMUS – usuõpetuse käsiraamat
Euroopa kultuur varasel uusajal
247. FRESKO – niiskele krohvile maalitud pilt
248. HELIOTSENTRILINE (MAAILMAVAADE) – maailmavaade, mis tunnistab, et planeedid liiguvad ümber päikese