Ajavormide kasutamine
Olevik on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse nii siis, kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, nt
- Jüri loeb raamatut,
kui ka siis, kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamisel, nt
- Jaan ehitab endale suvila.
- Mari minevat sügisel kooli.
Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski mõningad morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning samuti umbisikulise tegumoe tunnusevariantides takse, dakse ja akse sisalduv kse
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
I ja J-i õigekiri
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Häälikute pikkused
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Lihtminevik väljendab minevikusündmust, seostamata seda oleviku või mõne teise minevikuhetkega, nt Kristi käis eile teatris. Jaatavas ja eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik erinevalt.
- Eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik mineviku kesksõna tunnuses nud (isikulises tegumoes) või tud, dud (umbisikulises tegumoes), nt ei ela/nud, ei ela/tud, ei `laul/dud.
- Jaatusvormides on lihtmineviku tunnusel kolm kuju: s, i ja minevikutüvi, nt ela/s/0, sa/i/me, tuli/me. Umbisikulises tegumoes esineb alati i, mis liitub umbisikulise tegumoe tunnusele, ntela/t/i, `käi/d/i. Isikulises tegumoes esinevad kõik kolm varianti, nt ela/s/0, sa/i/me, tuli/me.
Täisminevik annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu, nt Kristi on lõpetanud ülikooli. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, nt olen lõpetanud ülikooli, oleme lõpetanud ülikooli, olete lõpetanud ülikooli. Eitavas kõneliigis: ei ole lõpetanud ülikooli.
- olen elanud
- oleme elanud
- on elatud
Ennemineviku kasutus on analoogne täismineviku kasutusega, ainult et eelnevale tegevusele vaadatakse mitte oleviku, vaid mingi minevikuhetke seisukohast, nt Kristi oli just ülikooli lõpetanud, kui sai hea tööpakkumise. Enneminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevikuvormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, nt olin lõpetanud ülikooli, olime lõpetanud ülikooli, olite lõpetanud ülikooli. Eitavas kõneliigis: ei olnud lõpetanud ülikooli.
- olin elanud
- olime elanud
- oli elatud
TESTID:
Ajavormide kasutamine. Vali õige ajavorm