ARHITEKTUUR JA KUNST

Ordu ja piiskopide valitsemisaegne sajand kuulub kunstiajalooliselt gootika ajajärku. Gooti stiil valitses nii arhitektuuris, maalis, skulptuuris kui ka rõivastuses.Muljetavaldav oli gooti arhitektuur. Gooti stiil oli kõige elegantsem Prantsusmaal, kus ehitistest esindab seda näiteks Jumalaema kirik Pariisis. Eestis oli gooti stiil lihtsam ja massiivsem.

 

Gooti arhitektuurile oli omane rõhutatud vertikaalsus ja kõrgussepürgimine (nt Oleviste kirik). Vana-Liivimaa suurim kirikuehitis oli Tartu Toomkirik, mida ainsana ehtisid kaks torni, kuid see on hävinud nagu ka Tartu Maarja kirik. Säilinud aga on näiteks Tartu Jaani kirik, mille teevad ainulaadseks rohked savi-ja terrakotafiguurid nii hoones sees kui ka väljas. Põhja-Eestis ehitati hooned paekivist aga Lõuna-Eestis tellistest. Tallinnas on säilinud Toomkirik (13.saj), Pühavaimu (14.saj) ja Niguliste (13-15.saj) kirikud. Ehitati palju gooti stiilis maakirikuid, millest suur osa asub saartel. 14.saj. jätkus kirikute ehitamine ja erakordne on näiteks Saaremaal olev Karja kirik oma rohkete raidkivikaunistustega.

 

Keskaegsed kindlused on suures osas hävinud, kuid neist on järel varemed või on nad ümberehitatud kujul siiski olemas. Näiteks Toompea linnus on säilitanud keskaegse välisilme, samuti Narva Hermanni kindlus. Enam-vähem säilinud on Kuressaare loss. Mingi osa on säilinud ka Haapsalu, Rakvere, Koluvere ja Toolse linnustest. Tähtsamate linnuste südamiku moodustas konvendihoone.

 

Tallinna vanalinn tervikuna on gooti arhitektuuri mälestusmärk. Linnamajadest populaarsemad on Kolm Õde ja Suurgildi hoone. Keskaegse linnamaja esimese korruse moodustas avar eeskoda lahtise koldega. Hoovipoolses küljes asus eluruum. Teised korrused olid kasutusel laoruumidena, kuid hiljem muutsusid ka need eluruumideks

 

Kujutav kunst oli seotud religiooni ja kirikuga ja seetõttu oli kunstiteoste sisu enamasti religioosne. Paljud teosed olid pühendatud Jumalale. Ka raamatud piirdusid usulise kirjandusega. Tolleaegseid kunstiteoseid on säilinud vähe. 1481 a. seati Niguliste kirikusse üles Hermen Rode valmistatud tiibaltar, mida kaunistavd arvukad puuskulptuurid  ja maalid. 1483 a. seati Pühavaimu kirikus üles Bernt Notke kappaltar. Notke töö on ka Nigulistes asuv fragment maalist “Surmatants”. Surmatantsu motiiv oli tol ajal populaarne ja sellega rõhutati kõigi võrdsust surma ees. Eestlasest meistri Michel Sitowi madonnapildid ja portreed on laiali paljudes maailma muuseumides. Eestis asuvad näiteks 1518 a. pärit ülemaalingud Püha Antoniuse altari väliskülgedel.

Bernt Notke. Surmatants.

Bernt Notke. Surmatants.

See artikkel on retsenseerimata.