Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

NÄIDE 1

  1. Loe hoolega pealkirja.
  2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad).

 Kui loed pealkirja „Kas kool teeb õnnelikuks?“ ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Häälikute pikkused

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile

3.90 €
8. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2

6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

I ja J-i õigekiri

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile

3.90 €
7. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Silbitamine algklassidele

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile

3.90 €
6. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1

8.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Siin on rõhuasetus kahel sõnal – kool ja õnnelikuks

Mõttekäik võiks olla selline.

Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast, kellestki temast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt.

Võib pöörduda lastevanemate, haridusministri, õpetajaskonna, tüütult vastu vaidleva puberteetiku või lihtsalt tavalise väljamõeldud aruka arvamusveergude lugeja poole.

Endast on lihtsaim rääkida, sest igaüks, kes vähegi õnnelik olnud, teab ju, mis teda õnnelikuks teeb. Temast ja inimestest rääkimine vajab juba üldistamist, sest tead ju isegi, et igaühe jaoks on õnn erinev.

Niisiis tuleks leida vastused küsimustele:

Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule – mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?)

Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks?

  1. Püstita probleem küsimusena või küsimustena (antud juhul on probleem juba pealkirjas olemas).

Kui mõtled kohe, et kool ei tee õnnelikuks või teeb õnnelikuks ainult väheseid, siis esitagi hoopis küsimus: Miks kool teeb õnnelikuks ainult väheseid? Sinu peatees, kirjandit läbiv mõte on siis järgmine: Kool teeb ainult väheseid meie seast õnnelikuks. Selle teesi igakülgne põhjendamine ongi nüüd sinu kirjandit läbivaks teljeks.

  1. Vasta esitatud küsimusele. Sinu vastus ongi kirjandit läbiv mõte, peamine tees, mida hakkad nüüd tõestama.

Antud juhul tuleb esmalt küsida näiteks, mis teeb sind õnnelikuks. Vasta sellele võimalikult üksikasjaliselt ning ära mõtle seejuures ainult antud hetkele, vaid ka tulevikule. Mis teeb sind õnnelikuks praegu ja tulevikus, pärast koolide lõpetamist?  Kas kool aitab kaasa selle saavutamisele?

Püüan ära arvata vastuseid. Lähtun siinjuures endast. Kuna olen naissoost, mõtlen just enda vaatevinklist, meestel/poistel võivad olla teised eelistused ja üldiselt on igalühel ju oma vaatenurk elule.

Koostan loetelu (RÜNDAN AJU):

  • elukoht/kodu
  • töö
  • sõbrad
  • armastus
  • perekond
  • eneseteostus

Mida ma peaks siis koolis teada saama, et olla tulevases elus õnnelik?

  • Kuidas ennast tundma õppida, et leida oma oskustele ja soodumustele võimalikult vääriline amet?
  • Kuidas saada võimalikult hea töökoht? Mida selleks teha? Kas head teadmised koolis lubavad automaatselt põnevat/tasuvat töökohta?
  • Kuidas muretseda endale kodu ja see hubaseks muuta? Kuidas hakkama saada kodus esinevate probleemidega?
  • Kuidas  luua sõprussuhteid ja neid hoida? Kuidas lahendada konflikte? Kuidas töötada meeskonnas?
  • Kuidas meeldida vastassoo esindajatele? Kuidas olla külgetõmbav ja atraktiivne?
  • Kuidas hoida suhet, kuidas hoolitseda laste eest?
  1. Kui said vastuseks, et koolis saad vajalikud oskused ja teadmised, et elus toime tulla, saad oma kirjandi peamõtteks Kool teeb mind õnnelikuks. Nüüd pead hakkama oma peamõtet tõestama ja selleks on otstarbekas koostada teeskava.

Teeskava koosneb teesidest ehk väidetest, mille abil kavatsed tõestada, et kool muudab sind õnnelikuks. Minu teeskava näeb välja selline:

  • Koolis õpin end tundma. (eneseteostus, ameti valik)
  • Koolis õpetatavad ained, näiteks keemia ja füüsika, on eluks vajalikud. (need teadmised on oma kodus vajalikud, et mitte fööniga  vannis juukseid kuivatama hakata)
  • Koolis leian palju sõpru. Igas kooliastmes leitud sõbrad moodustavad hilisema sõpruskonna, kes aitab töö leidmisel või rasketel hetkedel.
  • Esimene armastus leitakse sageli koolis.
  • Algsed seksuaalteadmised ja algtõed perekonnast kuuluvad kooliprogrammi.
  1. Teeskava punktid näitavad ära, kui mitu lõiku jaksan oma kirjandisse luua. Teeskava punktid korrektselt sõnastatuna on minu kirjandi lõikude tuumlaused. Neidtuumlauseid (-väiteid) asun argumenteerima, s. t koostan iga teesi kohta tervikliku argumentatsiooni.

Koostan näidiseks argumentatsiooni oma teeskava esimese punkti kohta:

Näidis:

Väide (tees): Koolis õpin end igakülgselt tundma.

Selgitus: Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada.

Tõestus:  Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub, et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima.

Järeldus: Kooli õppeprogramm on piisavalt mitmekülgne selleks, et teada saada, millised on minu võimalused ja mida peaksin tegema, et oma unistusi täide viia.

Vormista see nüüd lõiguna, s.t jäta selgitavad märkmed argumentatsiooni osade kohta eest ära.

    Koolis õpin end igakülgselt tundma. Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada.  Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub, et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima. Kooli õppeprogramm on piisavalt mitmekülgne selleks, et teada saada, millised on minu võimalused ja mida peaksin tegema, et oma unistusi täide viia.

 

NB! Selle lõigu pikkus on 153 sõna.  Iga lõik arutlevas kirjandis peaks moodustama tervikliku argumentatsiooni, sellise, nagu praegu näiteks koostasin. Argumentatsiooni reegleid järgides  ei teki ealeski tunnet, et sa ei suuda nii palju kirjutada, nagu vaja oleks. Selline probleem, et sa ei tea, mida kirjutada,   kerkib päevakorda ainult siis, kui sul puudub peamõte ja selgus, kuidas oma peamõtet lugejale selgitada. Teeskava koostamine või oma tõestuskäigu punktidena üleskirjutamine on äärmiselt vajalik tervikliku arutleva kirjandi loomiseks.

Argumenteerimisoskus on arutleva kirjandi juures väga oluline, sest teadupoolest annab terviklik arutluskäik peaaegu poole riigieksamikirjandi punktidest.

  1. Koosta nüüd terviklikud argumentatsioonid kõigi oma teeskava punktide kohta. Siin pea silmas ka adressaati – kellele kirjutad.
  2. Vaata, kas peaksid nende lõikude järjekorda muutma ning seda, et nad omavahel seostatud oleks. Kui üleminek ühelt argumentatsioonilt/lõigult teisele tundub liiga järsk olevat, kirjuta sinna vahele lühike sidelõik, mis aitab sujuvamalt ühelt mõttelt teisele üle minna. Mina peaksin ilmselt oma viimase teesi asukohta muutma ning viima selle alguse poole. Viimaseks jätan lõigud sõprade ja armastuse kohta ja enne seda kirjutan sidelõigu, milles viitan, et koolielu ei koosne ainult tundidest, vaid ka vahetundidest ning muudest ühistest ettevõtmistest, mis lisavad vürtsi teadmiste omandamisele.
  3. Kirjuta sissejuhatus ja lõppsõna kõige viimasena.

Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et jah, tõepoolest saan koolist kaasa vajaliku pagasi õnnelikuks saamiseks.

Minu sissejuhatus:

Küsisin kord vanaemalt, mis on tema arvates õnn. Kuna tema oli juba üsna vana ja aastaid liikumisvõimetu olnud, vastas ta seekord mulle: „Õnn, mu lapseke, on see, kui sa oskad õigel ajal surra.“ Minul, teismelisel, polnud selle teadmisega midagi peale hakata, sest ei valmistunud ma ju surema, vaid oma elu õnnelikult elama. Niisiis pidin oma õnne valemi ise kirjutama. Arvasin, et õnnelik olemiseks on vaja heapalgalist  töökohta, oma kodu, perekonda ja elu armastust, palju sõpru ja tuttavaid. Selleks, et sinna jõuda, vajasin kahtlemata plaani ning teadmisi iseendast. Õpilasena küsisin loomulikult endalt ka seda, kas kool suudab mind eluõnneks ette valmistada ja igakülgselt mõtteid heietanud, sain vastuse, et suudab küll.

 Nagu näed, mõtlesin välja olukorra, mis tekitaks väikese pinge ja annaks ühtlasi mõista, et meil kõigil on õnnest erinev arusaam. Tegin seda selleks, et lugeja ei viskaks kohe tööd kõrvale, kui peab jälle üht tavapärast klišeelikku algust lugema. Siit väike moraal: mõtle kirjandit alustades järele, kas sa ei korda jälle mitte käibetõdesid, mida oled kuskilt kuulnud. Käibetõdesid annab edukalt valada hoopis teise vormi, nii et nad oleksid veidigi huvitavamad.

Ja nüüd – viimistlema!

Näide 2

Arutleva kirjandi ülesehitus ja selle kirjutamise etapid

Selles osas pööran kuulaja tähelepanu sellele, kuidas ettevalmistav töö viib teeskava koostamiseni ning missugused olulised etapid tuleb enne mustandi kirjutamist kindlasti läbida.

Arutlev kirjand koosneb sissejuhatusest, mis viib probleemi püstitamiseni, selgitab asjaolusid, mis on probleemi mõistmiseks hädavajalikud, arendusest ehk oma peamõtte mitmekülgsest selgitusest ja lõppsõnast, mis peaks moodustama sissejuhatusega ühtse terviku ja tegema järelduse kirjandis käsitletu põhjal, üldistama analüüsitud probleeme.

Kirjandiga algust tehes uuri kõigepealt pealkirja ning leia selles peituv probleem. Võid probleemi endale küsimusena või küsimustena mustandisse üles kirjutada.

Nüüd oleks aeg teha probleemi kohta väike ajurünnak ja koguda mõtteid. Seda võid teha nimekirja koostades või endale küsimusi esitades, mõtteskeemi joonistades. Valminud mõttekogumit silmitsedes saad püstitada oma kirjandile põhiteesi ehk leida oma kirjandi peamõtte. Sõnasta oma peamõte nüüd teesina – jutustava lausena, milles väidad midagi probleemi kohta.

Toon hästi lihtsa näite.

Kirjandi teema on „Minu lapsepõlve lemmikraamat“. Probleem kõlab nii: Mis on minu lapsepõlve lemmikraamat? Probleem püstita küsimusena. Kogu nüüd mõtteid selle kohta, kuidas sa sellele küsimusele vastaksid. Pane kirja raamatud, mis on sulle ühel või teisel moel lapsepõlves rõõmu valmistanud. Kirjuta nende juurde märksõnu, mis sulle nendes raamatutes konkreetselt meeldis. Oletame, et saad vastuseks, et sinu lapsepõlve lemmikraamat oli  mõni raamat Harry Potteri sarjast.

Nüüd saad oma kirjandi peateesi sõnastada, see on sinu kirjandi peamõte, mille õigsust on nüüd vaja lugejale igakülgselt põhjendama asuda. Et see oleks lihtsam, kirjuta ta üles niisugusel kujul: Oma kirjandiga tahan lugejale selgeks teha, et Harry Potteri sarja raamatud on minu lapsepõlve lemmikraamatud.

Ründa oma aju edasi, täienda mõtteskeemi kõigega, mis sulle raamatu juures meeldis. Lõpuks arvad, et oled kogunud piisavalt materjali (3-4 märksõna ei ole piisav materjal, ausõna, märksõnu võiks olla <!–?10-15, et midagi asjalikku saaks sündida). Proovi nüüd need märksõnad kuidagi liigitada. Optimaalne tekkinud liigendus võiks olla niisugune – põnev sündmustik, huvitavad tegelaskujud, mitmekülgsed inimsuhted, fantastiline Sigatüüka kooli atmosfäär, raamatu põhjal valminud film.

Usun, et nüüd oled jõudnud küll niikaugele, et koostada teeskava. Mis on teeskava? See on teesidena ehk väidetena kirja pandud kava. Teesid jagunevad peateesiks ja alateesideks, millel omakorda on alateesid. Teeskava on sinu kirjandi selgroog. Kui saad hakkama teeskava koostamisega ja valdad argumentatsiooni, saad arutleva kirjandi kirjutamisega hakkama ikka küll.

Niisiis, sinu kirjandi peatees oli: Minu lapsepõlve lemmikraamatud on Harry Potteri sarja raamatud.

Alateesid tekivad teeskavasse, kui  vastad küsimusele MIKS? (S. T Miks on need raamatud minu lemmikud?)

Mina saan niisugused alateesid:

(Need raamatud meeldivad mulle sellepärast, et:)

  1. Potteri teoste sündmustik on väga põnev.
  2. Teoses on terve galerii värvikaid tegelaskujusid.
  3. Tegelastevahelistest suhetest võib mõndagi õppida.
  4. Sigatüüka kooli atmosfäär oli fantastiline.
  5. Raamatutest on valminud suurepärased ekraniseeringud.

Niisugune teeskava on täiesti ammendav paraja pikkusega kirjandi kirjutamiseks. Miks? Argumentatsiooni tundev inimene saab aru, et nende 5 allteesi põhjal saab kirjutada 5 sisutihedat lõiku. Iga alltees moodustab ühe lõigu tuumlause. Tegelikult on see tees, mida tuleb nüüd omakorda argumenteerida. Kui lähtume argumentatsiooni struktuurist ehk ülesehitusest, saame teesi, selle selgitust, tõestust ja järeldust korralikult välja kirjutades paraja pikkusega lõigu, mille pikkuseks võib vabalt tulla 120 – 150 sõna. Seda muidugi juhul, kui leitakse piisaval tõestusmaterjali.

Valminud teeskava võid täiendada veel alateesidega ehk märksõnadega selle kohta, millist tõestusmaterjali igas lõigus kasutad. Nii on selgem ülevaade olukorrast ja võib julgesti asuda lõike formuleerima.

Üks kavalus teeskava koostamise juurde ka!

Kuna mingit teksti lugenud inimesele jäävad teaduslikult põhjendatud andmete kohaselt kõige paremini meelde teksti algus ja lõpp, paigutage esimesele ja viimasele kohale nii teeskavas kui kirjandis need lõigud, milles oskate moodustada kõige täiuslikuma argumentatsiooni. Nii jääb teksti lugenud inimesele kogu tööst parem mulje.

Kokkuvõtteks:

  1. Sõnasta probleem küsimusena.
  2. Leia probleemile lahendus teesi näol. Siit saad oma kirjandi peamõtte, mis läbib su tööd punase niidina.
  3. Leia tõestusmaterjali oma peamõttele ehk kirjandi peateesile. Sõnasta oma tõestusmaterjal alateesidena, mis moodustavad sinu kirjandi lõikude tuumlaused.
  4. Leia tõestusmaterjali lõikude tuumlausetele ehk peateesi alateesidele. Saad alateeside alateesid, mis moodustavad sinu lõikude tõestusmaterjali.
  5. Järjesta oma teesid nii, et kõige parema tõestusmaterjaliga teesi jätad viimaseks. S. t et sa jätad viimaseks täiuslikkuseni lihvitud lõigu.

Head teeskava koostamist! 

 

AUTOR: Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

See artikkel on retsenseerimata.