Aseksuaalne sigimine

11. klass > Bioloogia > 2. Metabolism ja teised eluavaldused

Suguta sigimine (nimetatakse ka aseksuaalseks või mittesuguliseks paljunemiseks või sigimiseks) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. Eristatakse kahte suguta sigimise viisi: vegetatiivne ja eoseline sigimine.

 

Eoseline sigimine ehk sporogoonia on suguta sigimise viis, mis toimub eriliste paljunemisrakkude ehk eoste abil. Eoseline sigimine esineb mõningatel protistidel (eosloomad) ning kõikidel taimedel (tolmuterad) ja seentel (seente eosed).

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, enamasti mõnest tema kehaosast.

 

Vegetatiivne sigimine esineb nii ainuraksetel kui ka hulkraksetel eluritel. Ainuraksetel (arhedel, bakteritel jt) avaldub see raku jagunemisena (pooldumine, pungumine ja hulgijagunemine). Hulkraksetele eluritel avaldub vegetatiivne sigimine ühe vanemorganismi osa eraldumisel, millest areneb uus järglasorganism. Hulkraksetel eluritel esineb ka pungumist (näiteks käsnad) ja pooldumist (ripsussid). Taimede puhul võib mittegeneratiivseks kehaosaks olla näiteks mugul, eriline sigipung, varre- või lehetükk.

 

VIDEO:

Suguta sigimine

youtube_video