Atomistlik printsiip

10. klass > Füüsika > 1. Sissejuhatus füüsikasse

Atomistliku printsiibi kohaselt ei saa ainet (kehi) lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. Meid ümbritsevad kehad koosnevad ainetest, mille väikseimaks koostisosakeseks on molekul. Molekule on võimalik jagada omakorda teineteisega sarnaseks aatomiteks (kokku ca 120+ erinevat). Aatomid omakorda koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuuma moodustavad omavahel vastastikmõjus olevad prootonid ja neutronid, elektronkatte aga elektronid. Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakeste füüsika lähtub Osakeste Standardmudelist, mille kohaselt aine koosneb kaheteistkümnest fundamentaal- ehk alusosakesest: kuuest leptonist ja kuuest kvargist. Need ongi aine füüsikalised algosaksesed tänapäevases tähenduses.

Atomistlik printsiip kehtib ka väljade kohta. Makromaailmas pidevana tunduv väli osutub mikrotasemel samuti koosnevaks jagamatutest osakestest, mida nimetatakse välja kvantideks. Kuna välju on nelja liiki, siis eksisteerib ka nelja liiki kvante: (1) graviton – gravitatsioonilise vastastikmõju kandja (NB! See osake on siiani avastamata), (2) footon – elektromagnetilise vastastikmõju kandja, (3) gluuon – tuumavastastikmõju kandja ja (4) uikon – nõrga vastastikmõju kandja. Kvandid, nagu väljadki, liiguvad alati absoluutkiirusega. See on võimalik seetõttu, et nendel osakestel puudub seisumass ja nad saavadki eksisteerida ainult absoluutkiirusega liikudes.