ATP
Erinevate rakkude ja elurite uurimine on näidanud, et meie planeedil esineva elu bioloogilise energia kandjaks on kindel aine – adenosiintrifosfaat ehk ATP, millele on üles ehitatud praktiliselt kõikide elusorganismide energiasüsteemid.
Kuula:
ATP käivitab nii geenisünteesi, geenide transkriptsiooni, valgusünteesi, biomolekulide sünteesi kui ka teised olulised bioprotsessid nagu ainete transpordi raku sisse ja sealt välja. Seega energeetilisest aspektist on adenosiintrifosfaat elu alus.
ATP on makroergiline ühend (makroergilised orgaanilised ained on sellised, mille ühe keemilise sideme lõhustumisel vabaneb suur hulk energiat). ATP koosneb ühinenud lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui ATP annab ära ühe fosfaatrühma, saab temast ADP (adenosiindifosfaat) ning vabaneb energia (7,3 kcal/mol). Kahe fosfaatrühma äraandmisel jääb järele AMP (adenosiinmonofosfaat), vabaneb 10,9 kcal/mol. Näiteks annab ATP transportvalgule energiat, et see saaks oma kuju muuta. Peale selle on ATP ka fotofosforüleerimise ja raku hapnikutarbe üks lõpp-produkte.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Kell ja kellaaeg
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Kuula: