Barokkmuusika

Sissejuhatus barokkmuusikasse

Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg.

Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika.

Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand.

Sõna “barocco” on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast “barokk” pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms.

Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.

Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid – dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu.

Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu.

Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikažanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel.

16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus.

Evaristo Baschenis’e maal, millel on kujutatud barokkinstrumente, sealhulgas rataslüüra, klavessiin, viola da gamba, lauto, viiul ja barokk-kitarr.

Keskaja ja barokkmuusika võrdlus

Keskaja muusika

  • Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks
  • Valitses vaimulik muusika
  • Muusika on liturgia osa
  • Muusikat loodi kiriku tarbeks
  • Polüfoonilise muusika ajastu
  • Lühiteoste ajastu (laulužanr)
  • Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega
  • Heliloomingut hakati seostama heliloojaga


Barokkmuusika

  • Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks
  • Ilmaliku muusika võidukäik
  • Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse
  • Muusikat hakati looma ka tellimise peale
  • Homofoonilise muusika võidukäik
  • Loodi palju suurteoseid
  • Instrumentaalmuusika ülekaal

Muusikastiilid

Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all.

Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili:

I – Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal

II – Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas.

III – Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas.

Muusikažanrid

Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada:

  • Vokaalmuusika žanrid – missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud
  • Instrumentaalmuusika žanriteks – tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad
  • Lavateosed – ooper

Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikžanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit.

  • Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
  • Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste.

Väga tähtsateks žanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga.

Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul.

Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.

Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid.

  • Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin).

 Barokkooper

Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks

Esimene ooper “Daphne” etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper “Eurydike“. Need olid retsitatiivooperid.

Ooperižanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikažanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:

  1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
  2. muusikalised etendused (liturgiline draama – jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid
Barokkooperi iseloomustus

Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad.

1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater.

Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli

Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süžee pärit mütoloogiast.

Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp.

Barokkooperit iseloomustab:

  • Hiilgav õukondlik lavateos
  • Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon
  • Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
  • Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega
  • Numbriooper
  • Rohkelt tantsunumbreid
  • Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased
Kuningas Louis XIV kostüümis

Kuningas Louis XIV kostüümis

Tüüpiline teatrikostüüm barokis

Ooperikomponistid

  • Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t.

1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper “Orpheus“, mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks.

Nimetatud ooper on ooperižanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos.

  • Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 – 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks.

Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht.

  • Inglismaa – Henry Purcell, G. F. Händel

TEST:

Muusikaajaloo test. Keskaja ja barokkmuusika võrdlus

Heliloojad

Barokkmuusika heliloojad ajajoonel

Itaalia

  • Claudio Monteverdi
  • Domenico Scarlatti
  • Antonio Vivaldi

Prantsusmaa

  • Jean-Baptiste Lully
  • Jean Pilippe Rameau

Inglismaa

  • Henry Purcell
  • Georg Friedrich Händel

Saksamaa

  • Johann Sebastian Bach
  • Heinrich Schütz

Allikas: Barokkmuusika. Eda Gross

Loe lisaks: Barokkmuusika

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud