BIOLOOGIA KUI TEADUS

7. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Bioloogia on teadusharu, mis uurib elu ja elureid (elusorganisme).

 

Bioloogia uurib elurite ehitust (ehk struktuuri), toimimist (ehk funktsioone) , kasvu, arengut, levimist ning nende rühmitamist (ehk klassifitseerimist) ajaloolisi sugulussidemeid silmas pidades. Arengu ja ehituse sarnasuse põhjal rühmitatakse (ehk süstematiseeritakse) lähedased liigid sarnastesse üksustesse (ehk taksonitesse). Erinevate elurite kooselu uurib kooslusteõpetus (ehk ökoloogia).

 

Bioloogia koosneb väga paljudest alamvaldkondadest ja harudest. Kõnepruugis on kasutusel mõisted roheline ja valge bioloogia. Roheline bioloogia tegeleb peamiselt vaatluste, mõõtmiste, näiteks loomade käitumise või taimede arengu uurimisega, samas kui valge bioloogia tegeleb organismidega raku, organelli või molekulide tasandil.

 

Näita lisainfot
Lisainfo: Mõningaid näiteid bioloogia alaharudest ja nende uurimisobjektidest:

1. «Roheline» bioloogia:

– anatoomia – organite ehitus ja paiknemine

– arengubioloogia – isendi või liigi areng

– botaanika – taimed, nende ehitus, süstemaatika jms

– etoloogia – loomade käitumine

– evolutsioonibioloogia – liikide põlvnemine

– füsioloogia – elurite ja selle organite talitlus

– histoloogia – koed ja rakud

– mükoloogia – seened ja kõik nendega seonduv

– organoloogia – organite ehitus

– taksonoomia (ka süstemaatika) – organismide klassifitseerimine

– ökoloogia – elurite omavahelised suhted

– zooloogia – loomad ja kõik nendega seonduv

 

Peaaegu iga bioloogia haru on võimalik jaotada omakorda alateaduseks vastavalt uuritavale objektile, näiteks zooloogid ei uuri enamasti loomi üldiselt, vaid pisemate üksuste kaupa:

– ihtüoloogia – kalad ja kõik nendega seonduv

– herpetoloogia – kahepaiksed ja roomajad

– ornitoloogia – linnud ja kõik nendega seonduv

– lepidepteroloogia – liblikad

– odontoloogia – kiilid

 

2. «Valge» bioloogia:

– geneetika – pärilikkuseõpetus

– molekulaarbioloogia – organismide molekulaarne tasand

– biokeemia – elurites toimuvad keemilised protsessid

– viroloogia – viirused

– mikrobioloogia – mikroorganismid (sh nt bakterioloogia – vaid bakterid)

– meditsiinibioloogia – ravimite mõju eluritele

Peida lisainfo

 

Tänapäeva bioloogia tunnistab elu põhiüksusena rakku ning pärilikkuse edasikandjana geene, mis baseeruvad neljal nukleiinhappel. Eriliseks bioloogiliseks ühikuks on evolutsiooni  käigus tekkinud liik.

 

Kõikidele eluritele on omane elamine, mis tähendab välise energia (toitainete, valguse või keemilise energia) tarbimist ja selle muutmist nii, et säilitada enda stabiilne sisekeskkond. Lisaks toitumisele, on üheks olulisemaks eluri tunnuseks sigimine ja järglaste andmine.

 

Bioloogia olulisemad uurimismeetodid on vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment.

pilt

 

Edasi uurimiseks:

* Bioloogia Vikipeedias

* Bioloogia (ingl.k) Wikipedia