BÜTSANTSI KULTUUR

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Õigeusu riik – Rooma impeeriumi idaosas kujunenud riik
Patriarh – õigeusu kiriku pea
Ikoon – pühapilt
Kirikulõhe – kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks

Rooma riigi idaosa kestmajäämine kindlustas keisri aktiivse rolli kiriku asjaajamistes. Bütsants päris paganliku administratsiooni ja usuasjade finantsrutiini, mida kohaldati kristlikule kirikule. Kirik, mida juhtisid patriarhid ja riik, mida juhtis keiser, olid omavahel tihedalt seotud. Keiser kinnitas patriarhi, patriarh kroonis keisri. Bütsantslaste jaoks oli keiser kui Jeesuse maapealne saadik, kes vastutas eelkõige kristluse levitamise eest paganlike vaadetega inimeste seas ning samuti religiooni administreerimise ja finantseerimise eest.

San Vitale kirikulagi:

Bütsantsi kultuur

Rooma mõjuvõimu vähenemise ja Ida patriarhaatide erimeelsuste tõttu sai Konstantinoopoli kirik 6. ja 11. sajandi vahel kristliku maailma kõige mõjukamaks keskuseks. Isegi pärast Bütsantsi allakäiku ja paljude territooriumide kaotamist omas kirik märkimisväärset mõju nii riigi sees kui ka väljaspool riiki. Kristluse ametlik doktriin võeti vastu esimesel seitsmel oikumeenilisel kirikukogul ning keisri ülesandeks jäi selle kehtestamine oma alamatele. Aastal 388 vastuvõetud keiserliku dekreedi järgi, mis hiljem lisati kodifitseeritud Rooma õigusele (Corpus Juris Civilis) pidi riigi elanikkond tunnistama end katoliikliku kristlasena. Seadusele mitteallunud elanikud tunnistati “hulludeks ja rumalateks” ning ka ketserlike dogmade järgijateks.

Justianus, Rooma õiguse koostaja:

Bütsantsi kultuur1

Corpus Juris Civilis koosnes algselt kolmest osast:

  1. Institutiones (Rooma õiguse alused).
  2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik).
  3. Codex Justinianus (Rooma keisrite – Hadrianusest Justinianuseni – antud seadused).
  4. Hiljem lisati neljas osa Novellae, mis sisaldas uusi seadusi aastatest 535–565.

Sotsiaalvaldkond – kirik oli riigile suureks toeks. Pidas ülal vaestemaju, haiglaid, lastekodusid ning jagas ikaldusaastatel rahvale nälgijaile vilja.

Bütsantsi kultuur4

Leo III (Leōn III; umbes 685 – 18. juuni 741) oli Bütsantsi keiser aastast 717 kuni oma surmani 741. aastal. Sekkus liialt kiriku tegemistesse -726. aastal pilditüli, käskis hävitada kõik ikoonid, kiriku ja riigi vahel tekkis konflikt.

Leo III:

Bütsantsi kultuur5

Õigeusu e ortodoksi kirik ongi bütsantsi kirik. Algul oli ainult üks kirik, aga eri piirkondades 5 suurt juhti – Antiookia, Konstantinoopoli, Aleksandria, Jeruusalemma ja Rooma patriarh – olid võrdsed, aga Rooma paavstil oli olla õigus 1. võrdsete seas (reaalset võimu ta teiste üle ei omanud). Ajapikku hakkasid lääne– ja idakirik üha enam erinema. Erinevatel aegadel peeti kirikupühi ja tekkisid isegi õpetuslikud erinevused.

ajalugu

Konflikt kulmineerus 1054, kui Rooma paavst tahatis haarata võimu ka idakiriku üle, Konstastinoopoli patriarh ei nõustunud sellega. Mõlemad panid üksteist vastastikku kirikuvande alal. Tekkisid katoliku ja õigeusu kirik.

Idakiriku ja läänekiriku jaotus peale 1054. aastat:

Bütsantsi kultuur6

Õigeusu kirikus oli tähtsal kohal munklus. Eremiitlust (üksildases paigas elamine) praktiseeriti Antoniuse eeskujul minnes koopasse, hütti, hauda või mingi puu või samba otsa ja veetes oma elu seal. Kloostrites elasid mungad või nunnad koos kindlate reeglite järgi. Õigeusu kirikus puuduvad vaimulike ordud. Munga ja nunna põhiline ülesanne on palve enda ja teiste eest, taheti saavutada sisemist rahu ja ühtsust Jumalaga. Kloostrites olid ka lastekodud, haiglad ja koolid.

Nunn Maria Palaiologina:

Bütsantsi kultuur7

Mungad Jeruusalemmas:

Bütsantsi kultuur8

Bütsants oli keskaegses maailmas kultuursem kui Lääne- Euroopa. Antiikne põimus kristliku kultuuri ja haridusega. Haridust väärtustati, kuid riiklikke koole polnud, olid era- ja kiriklikud koolid, kus alamklassi andekad lapsed said ka tasuta õppida. Bütsantsi teadus oli kogu riigi eksisteerimise aja jooksul lähedalt seotud antiikfilosoofia ja metafüüsikaga. Teaduses säilis seitse vaba kunsti, kuid Bütsantsi programm oli Lääne omaga võrreldes leebem. Triivium (trivium) käsitles kirjandust ja kõnekunsti. Kvadriivium (quadrivium) aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat (sageli koos astroloogiaga). Selles jaotuses puudusid looduslugu, füüsika ja keemia, mis olid koondatud füüsika alla. Olympiodorose õppekavas oli viis astet (loogika, füüsika, eetika, matemaatika ja metafüüsika), mille läbimine võimaldas tõusta filosoofiani.

Seitse vaba kunsti, mis olid Bütsantsi teaduse alustaladeks

Bütsantsi kultuur9

Õppetekstideks olid piibel ja antiikautorite teosed. Õpilasi õpetasid alt-üles järjekorras: algkooliõpetajad, grammatikud, retoorikud ja filosoofid. Mida kõrgem tase, seda kõrgem oli ka õpetaja positsioon ja haritus. Koolid olid poistele, tüdrukutele palkasid rikkamad pered koduõpetajaid, teised õppisid emalt. Esimene ülikool rajati Konstatinoopolisse 5.saj. Seal uuriti antiikmaailma teadlaste, kirjanike ja filosoofide teoseid, täiendati kommentaaridega ja kirjutati ümber. Piiskopid, keisrid ja riigiametnikud olid kõrgesti haritud. Konstantinoopoli langedes põgenesid paljud õpetlased läände ja hakkasid sealsetes ülikoolides kreeka keelt ja kultuuri õpetama.

Bütsantsi kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. See levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, siseseinad ja välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et sobivat materjali hankida. Justinianus I ajal ehitatud (532–537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk.

Bütsantsi kultuur10

Hagia Sophia 3D:

youtube_video

youtube_video

Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana. Maalikunstis kasutati ka mosaiiki, olid ikoonid – pühad pildid nt Neitsi Maarjast, Jeesusest, pühakutest ja apostlitest. Ikoonide käed ja näod olid maalitud, tagataust kuldne, ei kasutatud traditsioonilist perspektiivi.

Bütsantsi kultuur11

youtube_video

Alates 13. sajandist hakkas seinamosaiigi osakaal langema ning kirikute valdavaks kaunistusteks said freskod. Kirikutesse maaliti suuri pildiseeriad, millel kujutati evangeeliumisündmusi.

Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele.

Bütsantsi samba kapiteel:

Bütsantsi kultuur12

Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik.

Väidetavalt 1162. aastast pärinev Apostlite kiriku pilt (Vatikani raamatukogu):

Bütsantsi kultuur13

Suur oli ka tarbekunsti osatähtsus: majatarbed, ehted, muusikariistad, hõbedast ja kullast kirikuriistad.
Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal.

Bütsantsi kultuur14

Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Kirikud peegeldasid kristliku maailma mudelit: kuplil Kristus ja Jumalaema, keskmisel inglid ja silmade kõrgusel pühakud. Õigeusu kirikus on ikonostaas (ikoonidest vahesein), mis eraldab altarit palvesaalist.

Loe liskaks:

Suur kirikulõhe

Suured ristisõjad

Bütsantsi ikonograafia kool

Varajane Bütsantsi kunst Justinianuse ajal:

youtube_video

 

Bütsantsi kultuur:

youtube_video

Bütsantsi kunst:

youtube_video