Dünaamika
Liikumishulk (impulss):
kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus (m/s)
Newtoni II seadus (liikumishulga muutus):
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Lahused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Haridustreff 2023 loengud
Häälikute pikkused
Jäätmed pole kõigest prügi
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Funktsioonide graafikud
kus – kehale mõjuv jõud (N); – liikumishulga ehk impulssi muutus st: – liikumishulga lõppväärtus, – liikumishulga algväärtus (kõik kg•m/s või ka kg•m•s-1); Δt – liikumishulga muutumiseks kulunud ajavahemik (s). NB! Liikumishulk: – kus m – keha mass (kg), – keha kiirus (m/s=ms-1)
Newtoni II seadus (jõu definitsioonvalem):
kus, – keha kiirendus (m/s2=ms-2), m – mass (kg) ja – kehale mõjuv jõud (N). NB! Arvutades on otstarbekam kasutada valemit koordinaatkujul: Fx=max
Newtoni III seadus:
kus, – jõud, millega II keha mõjutab I, – jõud, millega I keha mõjutab II (kõik N)
Keha kiirenduse ja massi vaheline seos kehade vastastikmõju korral:
kus, a1 ja m1 – esimese keha mass ja kiirendus; a2, m2 – teise keha mass ja kiirendus (massid kg, kiirendused m/s2 = ms-2)
Keha tihedus:
kus ρ – keha tihedus (kg/m3 = kgm-3); m – keha mass (kg); V – keha ruumala (m3)
Resultantjõud:
kus – kehale mõjuv resultantjõud, , , … – kehale mõjuvad jõud (kõik jõud N); m – keha mass (kg), , , … – jõudude , , … – kehale põhjustatud kiirendused, – resultantjõu poolt põhjustatud keha kiirendus (kõik kiirendused m/s2=ms-2)
Ülemaailmse gravitatsiooni seadus:
kus FG – gravitatsioonijõud, G=6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant, m1 ja m2 – kehade massid (kg), r – kehade vaheline kaugus (m)
Raskusjõud:
kus F – raskusjõud (N), g – vaba langemise kiirendus (m/s2), m – keha mass (kg)
Vaba langemise kiirenduse sõltuvust kõrgusest:
kus g – vaba langemise kiirendus (m/s2), G=6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant, M – planeedi mass (kg), R – planeedi raadius (m), h – keha kõrgus planeedi pinnast (m).
Keha kaal:
kus W – keha kaal (N), m – keha mass (kg), g – vaba langemise kiirendus, a – keha vertikaalsihilise liikumise kiirendus (mõlemad kiirendused m/s2). NB! „+“ – kui ja „-“ – kui
Elastsusjõud:
kus FE – elastsusjõud (N); k – keha jäikus (N/m); Δl– keha deformatsioon (m)
Rõhk:
kus p – rõhk (Pa), F – rõhumisjõud, on alati pinnaga risti! (N), S – jõu mõjupindala (m2)
Hõõrdejõud:
kus FH – hõõrdejõud (N); μ – hõõrdetegur (ühikuta!); N – toereaktsioon ehk rõhumisjõuga vastassuunaline jõud, on alati risti pinnaga, millel keha asub/libiseb (N)
Kesktõmbejõud:
kus FKT – kesktõmbejõud (N); m – keha mass (kg) ; v – keha (joon)kiirus (m/s), r – keha trajektoori kõverusraadius
Esimene kosmiline kiirus:
kus vI – esimene kosmiline kiirus (m/s) – horisontaalse kiirusega visatud keha jääb tiirlema ümber planeedi ringjoonelisel trajektooril, M – planeedi massist (kg), R – planeedi raadius (m), h – keha kõrgus planeedi pinnast, G = 6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant