Dünaamika
Liikumishulk (impulss):
kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus (m/s)
Newtoni II seadus (liikumishulga muutus):
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
kus – kehale mõjuv jõud (N); – liikumishulga ehk impulssi muutus st: – liikumishulga lõppväärtus, – liikumishulga algväärtus (kõik kg•m/s või ka kg•m•s-1); Δt – liikumishulga muutumiseks kulunud ajavahemik (s). NB! Liikumishulk: – kus m – keha mass (kg), – keha kiirus (m/s=ms-1)
Newtoni II seadus (jõu definitsioonvalem):
kus, – keha kiirendus (m/s2=ms-2), m – mass (kg) ja – kehale mõjuv jõud (N). NB! Arvutades on otstarbekam kasutada valemit koordinaatkujul: Fx=max
Newtoni III seadus:
kus, – jõud, millega II keha mõjutab I, – jõud, millega I keha mõjutab II (kõik N)
Keha kiirenduse ja massi vaheline seos kehade vastastikmõju korral:
kus, a1 ja m1 – esimese keha mass ja kiirendus; a2, m2 – teise keha mass ja kiirendus (massid kg, kiirendused m/s2 = ms-2)
Keha tihedus:
kus ρ – keha tihedus (kg/m3 = kgm-3); m – keha mass (kg); V – keha ruumala (m3)
Resultantjõud:
kus – kehale mõjuv resultantjõud, , , … – kehale mõjuvad jõud (kõik jõud N); m – keha mass (kg), , , … – jõudude , , … – kehale põhjustatud kiirendused, – resultantjõu poolt põhjustatud keha kiirendus (kõik kiirendused m/s2=ms-2)
Ülemaailmse gravitatsiooni seadus:
kus FG – gravitatsioonijõud, G=6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant, m1 ja m2 – kehade massid (kg), r – kehade vaheline kaugus (m)
Raskusjõud:
kus F – raskusjõud (N), g – vaba langemise kiirendus (m/s2), m – keha mass (kg)
Vaba langemise kiirenduse sõltuvust kõrgusest:
kus g – vaba langemise kiirendus (m/s2), G=6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant, M – planeedi mass (kg), R – planeedi raadius (m), h – keha kõrgus planeedi pinnast (m).
Keha kaal:
kus W – keha kaal (N), m – keha mass (kg), g – vaba langemise kiirendus, a – keha vertikaalsihilise liikumise kiirendus (mõlemad kiirendused m/s2). NB! „+“ – kui ja „-“ – kui
Elastsusjõud:
kus FE – elastsusjõud (N); k – keha jäikus (N/m); Δl– keha deformatsioon (m)
Rõhk:
kus p – rõhk (Pa), F – rõhumisjõud, on alati pinnaga risti! (N), S – jõu mõjupindala (m2)
Hõõrdejõud:
kus FH – hõõrdejõud (N); μ – hõõrdetegur (ühikuta!); N – toereaktsioon ehk rõhumisjõuga vastassuunaline jõud, on alati risti pinnaga, millel keha asub/libiseb (N)
Kesktõmbejõud:
kus FKT – kesktõmbejõud (N); m – keha mass (kg) ; v – keha (joon)kiirus (m/s), r – keha trajektoori kõverusraadius
Esimene kosmiline kiirus:
kus vI – esimene kosmiline kiirus (m/s) – horisontaalse kiirusega visatud keha jääb tiirlema ümber planeedi ringjoonelisel trajektooril, M – planeedi massist (kg), R – planeedi raadius (m), h – keha kõrgus planeedi pinnast, G = 6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant