Dünaamika
Liikumishulk (impulss):
kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus (m/s)
Newtoni II seadus (liikumishulga muutus):
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Kirjalik liitmine
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Oksüdatsiooniaste
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
kus – kehale mõjuv jõud (N); – liikumishulga ehk impulssi muutus st: – liikumishulga lõppväärtus, – liikumishulga algväärtus (kõik kg•m/s või ka kg•m•s-1); Δt – liikumishulga muutumiseks kulunud ajavahemik (s). NB! Liikumishulk: – kus m – keha mass (kg), – keha kiirus (m/s=ms-1)
Newtoni II seadus (jõu definitsioonvalem):
kus, – keha kiirendus (m/s2=ms-2), m – mass (kg) ja – kehale mõjuv jõud (N). NB! Arvutades on otstarbekam kasutada valemit koordinaatkujul: Fx=max
Newtoni III seadus:
kus, – jõud, millega II keha mõjutab I, – jõud, millega I keha mõjutab II (kõik N)
Keha kiirenduse ja massi vaheline seos kehade vastastikmõju korral:
kus, a1 ja m1 – esimese keha mass ja kiirendus; a2, m2 – teise keha mass ja kiirendus (massid kg, kiirendused m/s2 = ms-2)
Keha tihedus:
kus ρ – keha tihedus (kg/m3 = kgm-3); m – keha mass (kg); V – keha ruumala (m3)
Resultantjõud:
kus – kehale mõjuv resultantjõud, , , … – kehale mõjuvad jõud (kõik jõud N); m – keha mass (kg), , , … – jõudude , , … – kehale põhjustatud kiirendused, – resultantjõu poolt põhjustatud keha kiirendus (kõik kiirendused m/s2=ms-2)
Ülemaailmse gravitatsiooni seadus:
kus FG – gravitatsioonijõud, G=6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant, m1 ja m2 – kehade massid (kg), r – kehade vaheline kaugus (m)
Raskusjõud:
kus F – raskusjõud (N), g – vaba langemise kiirendus (m/s2), m – keha mass (kg)
Vaba langemise kiirenduse sõltuvust kõrgusest:
kus g – vaba langemise kiirendus (m/s2), G=6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant, M – planeedi mass (kg), R – planeedi raadius (m), h – keha kõrgus planeedi pinnast (m).
Keha kaal:
kus W – keha kaal (N), m – keha mass (kg), g – vaba langemise kiirendus, a – keha vertikaalsihilise liikumise kiirendus (mõlemad kiirendused m/s2). NB! „+“ – kui ja „-“ – kui
Elastsusjõud:
kus FE – elastsusjõud (N); k – keha jäikus (N/m); Δl– keha deformatsioon (m)
Rõhk:
kus p – rõhk (Pa), F – rõhumisjõud, on alati pinnaga risti! (N), S – jõu mõjupindala (m2)
Hõõrdejõud:
kus FH – hõõrdejõud (N); μ – hõõrdetegur (ühikuta!); N – toereaktsioon ehk rõhumisjõuga vastassuunaline jõud, on alati risti pinnaga, millel keha asub/libiseb (N)
Kesktõmbejõud:
kus FKT – kesktõmbejõud (N); m – keha mass (kg) ; v – keha (joon)kiirus (m/s), r – keha trajektoori kõverusraadius
Esimene kosmiline kiirus:
kus vI – esimene kosmiline kiirus (m/s) – horisontaalse kiirusega visatud keha jääb tiirlema ümber planeedi ringjoonelisel trajektooril, M – planeedi massist (kg), R – planeedi raadius (m), h – keha kõrgus planeedi pinnast, G = 6,67•10-11 (N•m2)/kg2 – gravitatsioonikonstant