Eesti energiamajandus
Eesti on ainulaadne oma põlevkivi energeetika poolest. Maailmas pole ühtegi teist riiki, kus enamus elektrist toodetakse põlevkivist. Kogu maailmas kaevandatavast põlevkivist 98% tuleb Eesti arvele.
Põlevkivi on Eesti rikkus. Leiukohad asuvad Kirde-Eestis. Meie põlevkivi jaguneb energiarikkamaks kukersiidiks (Kukruse mõis) ja diktüoneemaargilliidiks, mida praegu ei kasutata. Eestis jätkub põlevkivi veel 100 aastaks. Põlevkivist kuni 90% kulub elektri tootmiseks ja ülejäänust tehakse keemiatooteid. Pealmine paekivi kiht on killustiku tooraine, põlemistuhaga saab happelisi põlde lubjata ning tsementi toota.
Põlevkiviga kaasnevad probleemid. Kaevandamise käigus muutub maastik, pinnas kooritakse ja asemele tekivad karjäärisüvendid. Tekivad mittevajaliku materjali ehk aheraine mäed, pärast põletamist poolkoksi ja tuhamäed.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Maa-aluse kaevandamise tõttu vajub maapind ebaühtlaselt, tekib soostumine, hävib põllumaa. Järved kuivavad, sest kaevanduskäikudest on vaja vett välja pumbata, kaevud jääva kuivaks. Kaevandamise mahu vähenemise tõttu jäävad paljud inimesed töötuks, kaevurite tervis on vilets ja eluiga lühike. Ammendatud karjäärid muudetakse puhkealadeks ja nn mägedele istutatakse mets.
Kohtla Kaevanduspark-muuseumi kodulehekülg: http://kaevanduspark.ee/.
Traditsioonilised energiaallikad Eestis
Turvas on tähtsuselt teine maavara. Pärnumaal Tootsis ja Tartumaal Sanglas on suurimad turbatööstused. Rabad kuivendatakse kraavide abil, taimestik eemaldatakse, pind kuivab ja seda saab õhukese kihina maha freesida.
Kuivast turbapurust saab briketti pressida kütteks, saab pakkida ka loomadele allapanu ja kasvuturvast taimedele. Turvast toodetakse aastas ligi 1 miljon tonni.
Kas meie tulevik on roheline energia? Eestis on rajatud mitmesse mereäärsesse piirkonda tuulikuid. Praeguseks toodetakse tuule abil 4,3% vajalikust elektrienergiast. Aulepas Noarootsi vallas on suurim tuulepark:
Hüdroenergiat on meil vähe, jõed väikesed ja vooluhulk aasta jooksul kõikuv. Meie suurim HEJ on Jägala-Joa, mille võimsus on 3 korda väiksem tuuliku omast:
Taastuvenergia Eesti Energia kodulehel.