Eesti keskaeg: lühiülevaade
Keskaeg Eestis
Lühikokkuvõte:
- Liivimaa ristisõda
- Muistne vabadusvõitlus
- Üleminek keskaega
- Jüriöö ülestõus
Koostas: Madli-Maria Naulainen
Üleminek keskaega
- 12.-13. saj lõpuks oli kogu Eesti asustatud
- Peamisteks elatusaladeks olid põllundus, kaubandus ja käsitöö
- Ühtselt riiki ei olnud eestlastel kujunenud
- Rahvaarv oli 150 000 – 200 000 inimest
- Suhted põhjanaabritega olid pigem head ja lõunanaabritega keerulised (latgalid)
- Eestlased uskusid mitmetesse erinevatesse jumalatesse, loodusjõududesse
Läänemere piirkond
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
- Läänemere lõunakallas liideti kristliku Euroopaga, seejärel tekis ka huvi idakalda vastu
- Sõda ja alistamine käis ristiusu levitamise lipu all, kuigi reaalselt olid huvid majanduslikud ja territoriaalsed, sakslased said ligipääsu Läänemerele
- Ristisõdadele andis õigustuse paavst, kelle järgi tuli pidada Püha Sõda paganate vastu
- Lisaks kaupmeestele hakkas sagedamini ilmuma alistatud piirkonadesse ka misjonäre
- Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks
Ristisõja algus
- 1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks, tegevuse lähtekohaks
- 1202.a asutati Mõõgavendade ordu – alaliselt kohaolev eliitväeosa
- Liivlased ja latgalid alistusid kiiresti, edasi suunati pilgud Eesti poole
- Sündmusi muistsest vabadusvõitlusest saame jälgida Henriku Liivimaa kroonikast (allikakriitika)
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
- 1208 tungisid sakslased ja latgalid Eesti aladele, peamiselt Ugandi ja Sakala maakonda
- 1210 – Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga
- Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud, puhkes katk
- 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu
Muiste vabadusvõitlus (2)
- 1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Läänemaale,
- galased ja sakalased olid sunnitud vastu võtma ristiusu, ugalased toetasid ka juba sakslaste sõjakäiku Venmaa vastu 1217.a.
- Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning Otepää linnust kaitsvad ugalased ja sakslased pidid alla andma, sakslased lahkusid kogu Eestist
Muistne vabadusvõitlus (3)
- Otepää all saavutatud edust kannustatuna taheti minna lausa Riiat vallutama
- Sakala vanema Lembitu käsul koondati väed, kokku sai neid umbes 6000 meest, täiendust loodeti Venemaalt
- Vastaste plaani aimates, proovisid sakslased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist
- Saabus ligi 3000 mehega vägi (sakslased, liivlased, latgalid)
- Otsustav lahing toimus Madisepäeval (21. sept), mille kaotasid eestlased, sh hukkus Lembitu
Muistne vabadusvõitlus (4)
- 1219 sekkus võitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna
- 1220 proovis oma osa saada ka Rootsi, Lihula
- Toimus eeslatste võiduristimine
- 1222 asusid taanlased ehitama linnust Saaremaale, kust nad kiiresti välja kihutati, teade võidust saadeti üle Eesti laiali
- 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi, võeti linnuseid üle, õnnestus võtta üle kogu maa, välja arvatud Tallinn, seda ei õnnestunud vabastada
Muistne vabadusvõitlus (5)
- Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad kogusid end, alustati maa tagasivõtmist
- 1224 oli mandriosa tähtsamaks vastupanu-punktiks veel Tartu, mida toetas Vene vürst
- 1227 liiguti üle jää saartele, Muhu linnus hävitati, edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla
- Vastupanu näis lootusetu, seetõttu saarlased alistusid ja võtsid vastu ristiusu
Eestlaste kaotuse põhjused
- Eestlastel puudus kindel liitlane – venelastega küll erinevaid kokkuleppeid sõlmiti, kuid neil oli silmas ka omakasu, alati ei pidanud kokkulepe vett
- Maakondade koostöö oli puudulik
- Kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasilöömiseks, mitte pikaks sõjaks
- Sakslaste relvastus oli palju parem kui eestlastel
- Eestlaste puudus ühtne riik, naabritega koostööd oli vähe
Üleminek muinasajast keskaega
- Keskaeg Eestis algab kokkuleppeliselt
- 1227 muistse vabaduvõitluse lõpp
- Valjala kiriku ehitamine
- Keskaeg lõppeb 1558 – Liivi sõja algusega
Mõisted
- Vana-Liivimaa – Eesti ja Läti alad keskajal
- Eestimaa – Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis
- Liivimaa – Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal
- Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad – maahärrad
Vana-Liivimaa riigid
- Riia peapiiskopkond (Riia)
- Tartu piiskopkond (Tartu)
- Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu)
- Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe
- Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas palju
- Kuramaa piiskopkond (Piltene)
Läänikorralduse kujunemine:
- Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus, maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks)
- Lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees
- Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud).
- Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid.
Võõrvõimude ja eestlaste suhted:
- Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud.
- Lepped sõlmiti maakondade kaupa
- Lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud
- Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused
- Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.
Eestlaste kohustused
- Kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
- Hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
- Kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse
- Preestri ülalpidamine
- Teotöö (e. mõisategu) – mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
- Vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma)
- Sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
- Osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.
Talurahva õiguslik seisund
- Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.
Kirikukihelkonnad
- Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist
- Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida
- Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale
- Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas
- Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi
Linnade teke
- Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed
- Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad
- Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse
- Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
- Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud
Jüriöö ülestõus
- Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks
- Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa
- Taani vasallid kartsid aga uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist, nad proovisid üleminekut igati takistada
- Ka eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada
- Jüriöö ülestõusu. 1343 alustasid harjulased jüriööl (23. aprill) relvastatud mässu Põletati mõisaid ja kirkuid
- Tapeti sakslaseid
- Valiti 4 kuningat
- Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli näha, et oma jõududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata
- Saare-Lääne piiskopkonna aladel alustati samuti ülestõusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega pöörduti Saksa ordu poole </li></ul>
- Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkupõrke tagajärjel
- Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning rünnak päädis harjulaste maleva hävitamisega
- 1343 juulis toimus ülestõus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pöide linnust ning hävitati see
- Alles Preisimaalt saadud abivägedega õnnestus ordul Mandri-Eesti 1343a lõpuks alistada, saarlased aga kahe sõjakäiguga 1344 ja 1345; karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinnuse </li></ul>
- Seoses ülestõusuga oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks
- Ametlikult toimus see 1346.a, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile
- Ülestõusus osalesid mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused
- Ülestõusuga hävitati ka seega Eesti poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks
- Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes