EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab 13.saj alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200 000 inimest. 11-12.saj. asustus tihenes ja külad kasvasid. Hooned olid endiselt väikesed ühetoalised, milles oli nurgas keriseahi. Põldude asetuse iseärasuste tõttu olid Lõuna-Eestis levinud hajakülad, kuid Põhja-Eestis ja Saaremaal sumbkülad. Tähtsaim põlluvili oli talirukis ning vilja veeti ka välja, kusjuures Eesti oli maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Linnasid, käsitööliste kihte ega kaupmeeskonda Eestis tolleks ajaks veel tekkinud ei olnud. Eesti ülikuile oli oluliseks sissetulekuallikaks väliskaubandus. Rõivastuses kanti korralikke villasest riidest või nahast kuubesid, õhemad riided olid linased. Üleriideid kaunistasid praktilised ehted ja rõivakomplekti juurde kuulus ka nuga. Rõivastele ja kangastele anti värv looduslike vahenditega, mistõttu jäid need välimuselt tagasihoidlikuks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Eestlaste elu muinasajal: