Elektrimootor
Ampere’i seadusest on teada, et vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on tingitud sellest, et juhis sisalduvatele liikuvatele laetud osakestele mõjuvad Lorentz’i jõud.
Tänu Ampere’i jõule võib vooluga juht hakata magnetväljas liikuma. Kui asetada magnetvälja vooluga raam, hakkab see magnetväljas pöörlema. Nimetatud nähtusel põhinebki elektrimootorite töötamine.
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks – elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin.
Lihtsaim elektrimootor koosneb järgmistest osadest: (1) magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet, (2) pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt ferromagnetsüdamikule keritud mähis (3) ühendusklemmid (harjad) voolu juhtimiseks raami ning (4) vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
xy-koordinaatsüsteem
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Ruumilised kujundid
Häälikute pikkused
Ruutvõrrand
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ионы
Lühike videoõpetus sellest kuidas käepärastest vahenditest elektrimootorit valmistada (Kaido Reivelt Hommikutelevisoonis):