Elektrisoojendusriistad
Vooluringi nendes lõikudes, kus puuduvad liikuvad osad, muundub kogu elektrivoolu töö soojuseks. Seda omadust kasutatakse ära erinevate elektrisoojendusriistade juures. Kõige lihtsamaks soojendusriistaks on hõõglamp, sest üle 95% selles kuluvast elektrienergiast muundub soojuseks – valgus on lihtsalt selle lambi „ebaoluline kõrvalsaadus“
Hõõglamp koosneb järgmistest osadest: (1) hõõgniit, (2) tugitraat, (3) klaaskolb, (4) sokkel ja (5) põhjaklemm.
Volframist valmistatud peenike hõõgniit kuumeneb teda läbiva voolu toimel ning hakkab kiirgama soojust ja valgust. Tugitraat ühendab hõõgniiti sokli ja põhjaklemmiga, need omakorda on ühendatud lambipesa abil jaotusvõrguga. Kõike ümbritseb klaaskolb, milles on õhk asendatud mingi muu gaasiga. See on vajalik, et takistada volframniidi aurustumist. Õhus leiduva hapniku toimel algaks niidi kiire oksüdeerumine ja niit põleks kiiresti läbi. Odavamates lampides on õhk asendatud lämmastikuga, kallimates (ja heledamates) lampides mõne halogeengaasiga – neoon, ksenoon vms.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Kirjalik liitmine
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Oksüdatsiooniaste
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Igale tarbijale (ka hõõglambile) on märgitud tema nimipinge – see tähendab pinge, mille juures ta töötab kõige paremini ning nimivõimsus – see on ajaühikus tarbitava elektrienergia hulk nimivõimsusel töötamisel.