Elektriväli ja magnetväli
Elektrilaengu jäävuse seadus:
kus q1, q2, … qN – süsteemis sisalduvate kehade elektrilaengud (nende summa on süsteemi kogulaeng) mingi protsessi alguses ja q’1, q’2, … q’N – süsteemis sisalduvate kehade elektrilaengud (nende summa on süsteemi kogulaeng) pärast mingi protsessi toimumist (laenguid mõõdetakse C)
Coulomb’i seadus (vaakumis):
kus F – elektriline jõud, q1 – I laengu suurus, q2 – II laengu suurus, r – laengute vaheline kaugus (m), k= 9•109 N•m2 /C2) = 9•109 N∙m2∙C-2 (= 9•109 kg∙m3∙A-2∙s-4) – elektrikonstant (kuloniline konstant)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Kell ja kellaaeg
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Keskkonna dielektriline läbitavus:
kus ε – keskkonna dielektriline läbitavus (ühikuta suurus), F0 – punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud vaakumis, F – samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõud (jõudusid mõõdame N)
Elektriväljas laengule mõjuv jõud:
kus – elektriline (kuloniline) jõud (N), – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q – väljas asetseva laengu suurus (C).
Punktlaengu elektrivälja tugevus (vaakumis):
kus E – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q0 – välja tekitava laengu suurus (C), r –kaugus väljatekitajast (m), k= 9•109 Nm2 / C2 – elektriline (kuloniline) konstant.
Punktlaengu elektrivälja tugevus (keskkonnas):
kus E – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q0 – välja tekitava laengu suurus (C), r –kaugus väljatekitajast (m), k= 9•109 Nm2 / C2 – elektriline (kuloniline) konstant, ε – keskkonna dielektriline läbitavus (ühikuta suurus).
Elektrijõudude poolt homogeenses elektriväljas laengu liigutamisel tehtav töö:
kus A – elektrijõudude töö (J), E – elektrivälja tugevus (N(C või V/m), q – liigutatava (positiivse) laengu suurus (C) ja Δd – väljajoone sihiline nihe (m).
Elektrivälja jõudude (elektrivälja) potentsiaalne energia:
kus Wp – elektrivälja (jõudude) potentsiaalne energia (J), E – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q – elektrilaengu suurus (C) ja d, (ka d1 ja d2) – kaugus potentsiaalse energia nullnivoost, milleks on tavaliselt negatiivselt laetud tasand (m)
Väljapunkti potentsiaal:
kus φ – elektrivälja potentsiaal (V), Wp – potentsiaalne energia (J), q – väljapunktis asuva laengu suurus (C)
Homogeense elektrivälja potentsiaal:
kus φ – elektrivälja potentsiaal (V), E – elektrivälja tugevus (V/m või N/C), d – väljapunkti kaugus potentsiaalse energia null-nivoost, milleks on tavaliselt negatiivselt laetud tasand (m)
Pinge välja punktide vahel:
kus U – pinge väljapunktide vahel (V), A – väljajõudude töö (J) ning q – väljajõudude poolt liigutatava laengu suurus (C), φ1, φ2 – elektrivälja potentsiaalid kaugusel potentsiaalse energia nullnivoost vastavalt d1 ja d2 (V)
Vooluga juhtmete vahel mõjuv magnetjõud:
kus F – on vooluga juhtmele mõjuv jõud, I1 ja I2– voolutugevused vastavalt esimeses ja teises juhis, l – juhtmelõikude pikkused (NB! on võrdsed, kui juhtmed on eripikkused, loetakse pikkuseks nende kattuva osa pikkus), d – juhtmelõikude vaheline kaugus, K = 2•10-7 N/A2 on magnetiline konstant
Ampere’i seadus (vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud):
F – vooluga juhtmele mõjuv jõud (N), I voolutugevus juhis (A), l – magnetväljas asuva juhtmelõigu pikkusega (m), α – nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel, B – välja magnetinduktsioon (T)